Minister: järvakas olla on auasi

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Järvamaa tuleviku pärast ei muretse, sest tegemist on ajalooliselt tugeva maakonnaga. Foto: Margus Ansu / Postimees

Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri arvates peaks Tapa, Ambla ja Aegviidu valla ühinemisel uus omavalitsus kuuluma kas Järva- või Lääne-Virumaale, kuid mitte Harjumaale.

Tapa vallavolikogu tegi Ambla ja Aegviidu vallale ettepaneku hakata arutama, kas need kolm omavalitsust võiksid ühineda. Mis teie ettepanekust arvate?

See on mõistlik, sest suuremad omavalitsused on tugevamad ja saavad seetõttu pakkuda elanikele paremat teenust. Kui inimesed tunnevad ennast mingi keskusega seotuna, siis kunstlikke takistusi ei tasu rajada.
Järvamaal on hea näide Türi vald. Igas ühinemises võib leida probleemseid kohti, aga kui vaadata, milline on Türi valla positsioon Järvamaal, siis see on väga tugev. Kõrvaltvaatajana on mul jäänud mulje, et väiksed vallad vaatavad Türi poole ikka alt üles.

Et liituda võib kolm valda eri maakonnast, tekib kohe küsimus, millisesse maakonda hakkab kuuluma uus omavalitsus. Rahvaloenduse andmeil on Järvamaalt lahkunud kõige rohkem inimesi, kui nüüd selle liitumisega kaotame ühe suurima omavalitsuse, kas see siis ei sea Järvamaad kui maakonda löögi alla?

Võrreldes teiste maakondadega on Järvamaa õnneks täitsa normaalne. Järvamaa on tugeva identiteediga ajalooline maakond, seetõttu ma maakonna säilimise pärast ei muretseks. Järvakas olla on ikka auasi.
Kui piirideülene ühinemine aset leiab, on arutelukoht, mis maakonna alla uus omavalitsus läheb.
Ma ei pea mõistlikuks niisugusel mehaanilisel viisil Harjumaad suurendada, seega jäävad arutluse alla  Järva- ja Lääne-Virumaa.
Juba ühinemise käigus on oluline küsida kohalikelt inimestelt, millise maakonnaga tunnevad nad ühtekuuluvust kõige rohkem.