Järvamaa huviväärsustega tutvujad eelistavad teha siia lühireise ja ööseks koju tagasi sõita. Hästi läheb vaid neil majutusasutustel, kes on leidnud oma niši ja pakuvad lisaks majutusele ka muid puhkamisvõimalusi.
Järvamaale niisama magama ei tulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver ütles, et infopunkti külastatavus küll majandussurutist ei ilmuta. Eelmise aasta esimesel kahel kuul oli i-punktil 45 külastajat, aga tänavu 50, enamik neist soomlased.
Sihver lisas, et ka päringuid tehakse sama hoogsalt kui eelnevatel aastatel. «Otsitakse nõupidamis- ja koolituskohti Kesk-Eestis, suuresti kasutavad need inimesed ka majutusteenust ja tahavad õhtul süüa,» selgitas ta. «Juba otsitakse ka suvepäevade kohti.»
Kahe aasta taguse ajaga võrreldes peatus eelmisel aastal majutusasutustes siiski 2000 inimest vähem.
Sportima tullakse
üheks päevaks
Huviväärsustega on Sihvri ütlust mööda nii ja naa. «Tammsaare muuseum Vargamäel kogus 8000 külastajat suuresti suvelavastustega, ringhäälingumuuseumi pluss on 1300 külastajat, aga piimandusmuuseumis käis 2000 külastajat vähem kui aasta eest,» täpsustas ta.
Sihvri meelest on Järvamaa praegusel raskel ajal parim lühireiside paik. «Miks Valgehobusemägi on nii popp? Sest kui sõidad Otepääle, sa õhtul koju tagasi sõitma ei hakka ja pead kusagil ööbima, ka bensiini kulub rohkem,» arutles ta.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskusel pole tõesti põhjust külastajate vähesuse üle kurta. Veebruaris leidis sinna tee ligi 11 000 talialadest lugu pidavat spordisõpra.
Keskuse juhataja Kenneth Koosma ütles, et veebruaris käis rekordarv külastajaid, umbes sama palju kui eelmisel aastal kokku. Nädalavahetustel on nii lumerõngad ja -lauad kui ka kogu suusavarustus välja laenutatud.
Keskuse 16 majutuskohale nii suurt tungi pole. Administraator Maiu Mäe ei salga, et üks kaheksa ja kaks nelja kohaga tuba leiavad kasutust loodetust harvem. «Meil on peamiselt päevakülastajad,» sõnas ta.
Kõik magamiskohad on välja müüdud vaid suuremate võistluste ajaks. «Vahel jäävad suusatama tulnud pered nädalavahetuseks ööbima, vahel ka meie majja kellegi sünnipäevale tulnud külalised,» selgitas Mäe.
Rohkem tahab sportimisvõimalustele rõhku pöörata Veskisilla motelli juht Indrek Mardo. «Järvamaa on ääreala, siin peab olema oma nišš,» põhjendas ta.
Mardo ei salga, et majutusturu seis on raske ja läheb ilmselt veel raskemaks. «Katsume ots otsaga kokku tulla,» ütles ta.
Kuigi aasta algul oli Mardo hinnangul käive päris hea, oli eelmise nädala algul maja peaaegu tühi. Samas pole viriseda mõtet: pooleliolevaid ehitusobjekte Järvamaal veel on ja töömehed peavad kuskil ööbima, kevadsuveks on turistid juba broneeringuid teinud. Türi lillelaat ja Agri peaksid maja külalisi täis tooma.
Mardo meelest on raskel ajal oma pluss: sunnib uusi lahendusi välja mõtlema ja kvaliteeti parandama. «Nüüd tuleb teenust müüma hakata, siiani mul polnud müüa vaja,» sõnas ta.
Veskisilla motelli teenuse kvaliteeti hindas omanik Mardo hindega kolm. «Käisin just suusareisil Itaalias ja imestasin, kuidas klienti koheldakse,» lausus ta. «Meil on selles vallas veel pikk maa minna.»
Mardo ütlust mööda tuleb muutunud turuolukorras ellujäämiseks ka teenuse hinnad alla lasta. «Need ajad on möödas, kus pool aastat ette broneeriti suvepäevadeks kohad kogu ettevõttele, suvepäevadele ei mõtle enam keegi,» selgitas ta. «Olukord on see, et võtad firmajuhil kuuehõlmast kinni ja ütled, et kahe nädala pärast on tühi auk, kas teeme ära. Ja siis lepid selle hinnaga, mis ta sulle pakub.»
Jahiturism käib tõusuteel
Ots otsaga tuleb talveajal kokku ka Koeru hostel Janune Kägu. «Talv pole küll kiita, aga me oleme sellega harjunud,» ütles hosteli pidaja Pille Pottmann.
Öömaja vajavad Koerus talveajal peamiselt ehitusmehed, kes saavad paremaid hinnapakkumisi seetõttu, et jäävad peatuma vähemalt kuuks. Juhuslikke ööbijaid on talvel vähem. «Peamiselt kellegi juubelile või muule peole kaugemalt tulnud,» lisas Pottmann.
Pottmanni hinnangul pole talveajal Koeru kanti muidu eriti kellelgi asja. «Eestlane küll kiidab oma loodust, aga olgem ausad – mida sa selliste ilmadega väljas teed!» arutles ta.
Suvi on Pottmanni ütlust mööda hoopis teine asi. Siis liigub palju jalgrattamatkajaid, kaks 20-liikmelist rühma on tulevaks suveks juba kohad kinni pannud.
Suviti jääb Koerusse ööbima ka rohkem juhuslikke puhkajaid, kelle seas on ülekaalus välismaalased.
Janune Kägu pakub ööbimiseks üheksat tuba peamajas ja kolme tuba saunamajas, lisaks on neli kämpingut. Kõige nõutavam on Pottmanni tähelepanekut mööda saunamaja, kuhu mahub ööbima kuus inimest. «Välismaalased küsivad peamiselt kõige kallimat saunaga tuba, eestlasest peatujad otsivad odavaimat varianti,» sõnas ta.
Oma niši on majutusturul leidnud Eistvere jahimaja. Peremees Mati Hõbemägi ütles, et võrreldes eelmise talvega on ta tänavu majutanud kolmandiku rohkem inimesi. «Maja on kogu talve täis olnud, rohkem ma ei suudakski vastu võtta,» ütles ta. «Surutisest siin küll juttu pole, pigem on asi tõusuteel.»
Jahimajas peatujad pole Hõbemägi ütlust mööda kõik jahimehed, ka ei sõltu maja täituvus jahihooaegadest. «Meil on aasta ringi külalisi, kes käivad siin loodust ja rahu nautimas,» märkis ta.
Need, kes korra Eistveres ööbinud, kipuvad sinna ikka tagasi. Hõbemägi kinnitas, et põhikunded on broneeringud teinud juba järgmise aasta veebruarini.
Hoopis raskem on ainult öömaja pakkuvatel Paide majutajatel.
Aktsiaseltsi Neli Kuningat finantsjuht Leonora Laig tunnistas, et hotelli külastatavus on vähenenud veerandi või koguni kolmandiku jagu. «Turiste käib praegu hästi vähe,» sõnas ta.
Laig usub, et turistid veedavad öö rohkem nendes majutusasutustes, mille juures on võimalusi vaba aega sisustada.
Peamised kliendid Paide kesklinnas asuvas hotellis on inimesed, kes viibivad siin lühikest aega tööülesannete tõttu.
Tõru külalistemaja administraator Ülle Hermann ütles, et kümnest toast kuus on remondis ja külastajatele on avatud kõigest neli tuba. Sellest hoolimata pole Tõrus vabadest tubadest viimasel ajal puudust olnud.
Hermann selgitas, et turiste maja väga ei püüagi ja peamine klientuur on siinkandis ajutist tööd tegevad inimesed.
Hermann selgitas, et hotellitubade remondi võttis külalistemaja plaani juba enne majanduslangust ja tabas sellega kümnesse, et uue majandustõusu ajal klientidele juba paremat kvaliteeti pakkuda.