Õppimine hoiab vaimu erksa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva maavanema Tiina Oraste tervitus kooliaasta alguse puhul.
Tiina Oraste
Järva maavanem
Pillid kotti panid sääsed. Öö on must kui pigi.
Sügis jõuab – kus ta pääseb! – tasapisi ligi.
Juba meenutavad tuuled seenerikkaid paiku.
Öösel läbi une kuuled koolikella kaiku.
/Leelo Tungal/
Käes on 1. september – teadmistepäev, eriline päev kõigile, kel on koolitee astuda, seda astumist toetada või mälestustes veel kord läbi elada.
1. september on sihiseadmise ja tulevikku vaatamise päev. Eesti rahvas on alati olnud kooliusku, hariduseusku. See usk on saatnud meid sajandeid ja teinud meist igavesti õppiva rahva.
Eesti rahval on paljude maailma rahvastega võrreldes oluline eelis – omakeelne haridus. Praegusel ajahetkel võib see meile tunduda nii tavaline, ometi pole seda võimalust antud kõikidele rahvastele.
Teadmistepäeval on asjakohane meeles pidada, et haridustee on kõige pikem tee maailmas ning seda teed tuleb käia nii õppijal kui ka õpetajal. Õppimine hoiab vaimu erksa ja aitab muutuda koos muutuva maailmaga.
Meie eesmärk olgu selge ja kindel: õppida iga päev juurde midagi uut, sest kui me ei lähe edasi, hakkame eneselegi märkamatult vastupidises suunas liikuma.
Kiired muutused tänapäeva ühiskonnas sunnivad paratamatult tegema muutusi nii kooli sisu kui ka vormi suhtes. Uueneb ühiskond, uuenevad nõuded tööjõuturul, järelikult peavad muutuma nii õppija kui ka õpetaja, nii õppimine kui ka õpetamine.
Tööjõuturule sisenejatelt oodatakse otsustus- ja vastutusvõimet, kiiret kohanemist muutuvas keskkonnas, meeskonnatööoskusi, info kiire hankimise ja otstarbeka kasutamise oskusi.
Kool peaks andma avatud ja demokraatliku suhtluse kogemuse, väärtustama nii õppija kui ka õpetaja loovust. Eriti oluliseks muutub pidev valmisolek õppimiseks ja uuteks väljakutseteks.
Algavat õppeaastat saab seostada suurte haridusreformidega: korraga on käsil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, uuele õppekavale üleminek, koolivõrgu korrastamine, hariduslike erivajadusega õpilaste õppe ja kõrghariduse ümberkujundamine.
Nii koolilõpueksamite kui ka tasemetööde puhul seatakse eesmärgiks hinnata rohkem õpilaste pädevusi, vähem faktiteadmisi.
Õpetaja peamure ei peaks olema õpilasi riigieksamiteks või tasemetöödeks ette valmistada. Kui õpilane on omandanud nõutavad pädevused, tuleb ta edukalt toime nii eksamite kui ka tasemetöödega.
2012/2013. õppeaastal on Järvamaal seitse gümnaasiumi-keskkooli, 13 põhikooli, kus õpe toimub kas kõigis kolmes kooliastmes või ainult I ja II kooliastmes, hariduslike erivajadusega õpilaste koolid Türil ja Päinurmes, kutsehariduskeskus ning kolm huvikooli.
Kõikides omavalitsustes on tagatud võimalus omandada alusharidust. Esialgsetel andmetel alustab Järvamaal uut õppeaastat pisut üle 3400 üldhariduskooli õpilase.
Esimeses klassis alustab õpinguid 303 poissi ja tüdrukut. Maakonna suurimad koolid on Paide gümnaasium 580, Türi põhikool 573 ja Paide ühisgümnaasium 552 õpilasega. Väikseimad koolid on alla 20 õpilasega Kabala kool-lasteaed ja Paide valla lasteaed-kool.