«Laulge kaasa!» tõi Albus päikse välja

«Täna laulan, teile laulan, teiega ma laulan,» kõlab taustaks, kui Kaidor Kahar (vasakul), Reet Linna ja Liisi Koikson salvestavad saate reklaamiklippi. Foto: Andrus Eesmaa

Eesti Televisiooni telesaade «Laulge kaasa!» jõudis eelmisel laupäeval salvestusjärjega Albu mõisa pargi põlispuude alla, ligi nelisada lauluhuvilist võib nüüd end juuli keskel teles näha.

«Oli kevad siis, kui minu juurde saabusid kord sa,» kostab juba kaugelt saatejuht Reet Linna laul.

«Ainult akordioni kuulen, kidrat üldse mitte!» kurjustab ta helimeestega, kuid jõuab vahele ka rahvast pinkidele istuma kutsuda.

Kaasalaulmine algab kohe

Kuigi salvestuseni on aega, on neid pingiotsi, kuhu end istuma nihutada, vähe järele jäänud. Aga rahvast muud kui tuleb: küll paariti, küll pereti, küll üksipäini – juba on mõisa treppki lauluhimulisi täis.

Reet Linna ärgitab kohe kaasa laulma. «Võtame laulikust lehekülje 52, «Võlupood», olen seda laulnud, küllap tuleb teil ka kohe meelde,» ütleb ta.

«Tavai, palun teeme!» käsutab ta saateansamblit. «Iga päev, kui on hommik…» – no teate ju küll! – …ikka laul on see, mis rõõmu toob…» kaigub üle pargi.

Samal ajal sätivad kaameramehed atribuutikat üles. «Juba laul läbi ja mina ei kuule ennast üldse! Liiga kõva on bänd! Karjun sellegi ära, mis mul karjuda on!» jätkub Linnal rahuolematust.

Kui hääle soojenduseks hakkab kõlama «Kallim, saada mulle padi», on Linna juba leebunud. «Väga hea! Ma kuulen, kuidas koor laulab, siin on head lauljad!» järgneb üks kiitus teisele.

Siis on selle saate tähe Liisi Koiksoni kord häält teha. «Liisil on tukad ette tulnud! Ta on valinud Rock Hoteli lood «Kell» ja «Vaid sinu naer»,» tutvustab Linna.

Laulva teleinimesena on seekord saates Järvamaalt Peetrist pärit Kaidor Kahar, kauaaegne «Osooni» poiss, nagu Linna teda tutvustab. «Tal on suhteliselt tühjad pihud,» vihjab Linna Kahari lauluvalikule. «Ja pärast seda hakkame lindistame, valmistuge tunnusmeloodiaks, mille leiate südamenoodivõtme juurest,» teatab Linna.

Enne päris algust jõuab Linna vadistada, et «Laulge kaasa!» on kestnud juba viis aastat, aga Albus on esimest korda. Et ta on suur Jaak Mae austaja ja sõitis temaga ühes autos Otepääni, kui Mae medaliga koju tuli. «Aga teie pole kontserdile tulnud, vaid teete saadet!» manitseb ta. «Kurvad mossis inimesed, kel pole head tuju tagataskus, võiksid küll tagasi minna.»

Veel soovitab Linna vaadata, et kõik istuksid õige inimese kõrval. «Muidu peate pärast kodus aru andma, kes oli see või kes oli too,» põhjendab ta.

Lõpuks saame kuulda, kes need mehed seal kaamerate, pillide ja mikrofonide taga askeldavad – kelle liigutused maksavad, kelle käsklused on kõige tähtsamad ja kelle nimed saate subtiitritest läbi jooksevad. Reet Linnal on neist kõigiga mingi isiklik seos ära rääkida.

Juba teatabki saate mänedžer Jaak Tammearu, et kõik laulud algavad ja lõpevad aplausiga, seda on montaažiks tarvis. Ja režissöör Jaanus Nõgisto kutsub valvsusele: «Tähelepanu! Kaamerad käivituvad nüüd!»

«Täna laulan, teile laulan…» «Mis see uriseb?» uurib Linna. «Kaamerad, stopp!» hüüab Nõgisto.

«Tähelepanu! Kaamerad käivituvad nüüd!» Jaak Tammearu näitab, et peame plaksutama.

Jälle sama laul, mille taustal püüab Reet Linna Albu–saate sisse juhatada…aga puterdab aastaarvudega.

«Tähelepanu! Kaamerad käivituvad nüüd!» algab jälle kõik, algab uuesti. Kui sedasi on juhtunud veel korda kolm, teatab ootamatult Nõgisto: «Kaamerad, stopp! Aitäh! Tehtud!»

«Kas tunnete end hästi?» usutleb Reet Linna kaasalauljaid. «Teles ongi nii, et võtame tagasi ja siis jälle uuesti.»

Nüüd läheb lõpuks lauluks ka. «Kallim, saada mulle padi» on see esimene võimalus. «Kena aeglane lugu, kõige kaunim on Taivo Linna esitus Kukerpillidega, Matvere tegi ka kenasti,» lausub Reet Linna vahepalaks.

Proovime seda koos esitada. «Väga hea, te oskate!» tunnustab Linna. «Teie, kes te seal treppidel olete, jääte kõik peale, kaamera leiab teid üles. Näe, esimene tantsija tuli! Kustutage päike!»

«Aga kaamerad käivituvad nüüd!» hüüab Nõgisto. Aplaus. Laulame. «Aitäh! See oli päris hea,» ütleb viimaks Nõgisto, ja olemegi üles võetud.

Siis on vallavanem Kalju Kertsmiku intervjuu koht. «Te kuulete seda, meil saladusi pole, õigemini teie vallavanemal pole,» teatab Linna. «Nüüd palun suurt plaani, ja et lapsed eest läbi ei jookseks, siis on kõik nässus.»

Tavainimene televiisoris

«Ja kaamerad käivituvad nüüd!» ütleb Nõgisto justkui lindilt. Mida Linna küsis ja mida Kertsmik vastas, jäägu saate eetrisse minekuni ikkagi saladuseks. Nibin–nabin oskas üks lapsuke end siiski kaamerasse nihverdada.

Seejärel hakkab Liisi Koikson oma laule veel kord heaks esituseks lihvima. Nõgisto soovitab rahval kaasa laulda ja ennast liigutada. «No tähelepanu! Kaamerad käivituvad nüüd! Ja naeratus suule!» manitseb Nõgisto ja ongi vaid sinu naer päikse toast välja toonud.

Edasi asume Reet Linna lemmiklaulu «Võlupoe» kallale, aga veel enne, kui Nõgistol on võimalus salvestuse eest tänada, suudab Linna päris mitu korda sõnu puterdada.

Kõige kõvemad plaksutused teenib endale telepoiss Kaidor Kahar. Kõigepealt läheb linti tema vaatajaküsimus: mis värvi oli Muinas–TV muinashiir? Ühele õigesti vastanule annab Kalevi vabrik sada kilo kommi.

Päris mitu korda kohe tahab ta proovida Gunnar Grapsi «Tühje pihke», aga Nõgisto keelitab: «Rokime kohe ära, Graps ei proovinud nii palju!» Ja jälle käivituvad kaamerad nüüd…

Plaksutame hirmsasti, mida Jaak Tammearu käsib korrata, kui Reet Linna hakkab Jaak Mae isa Marti küsitlema. Räägivad koertest, mitte Jaagust.

Järgmiseks kuulutab Linna välja «Kodu ja ristikheina» – Albu pikkade põldude laulu. «Henn Rebane sosistas kõrva, et vale lugu on, peaks olema: mae tea, mae tea, mae tea,» naljatleb Linna.

Saame päris mitu head proovivõtet teha, sest Linnal ei õnnestu sugugi koht: «Seal mind rõõm siis võtab vastu…». «See rõõm on hästi pikk, rahvas teadis,» hurjutab Nõgisto teda. «Tähelepanu! Kaamerad käivituvad nüüd!»

Ongi järel üks laul, mida Albu mõisa õuele tulnutel kaasa laulda tuleb: Oleg Sõle «Väike tüdruk». «Nüüd näidatakse ainult teid, kes end liigutab, see leitakse üles, lapsi näidatakse,» lubab Linna. «Mina loen ju teksti maha, keda see huvitab.»

«Väike tüdruk, väike tüdruk – veidi kannata veel sa, küllap jõuad vaadata!» kaigub õle mõisapargi.

«Meil on nüüd kõik,» teatab Reet Linna pärast kaht tundi salvestust. «Korjame oma asjad kokku ja oleme mõne aja pärast Kuusalus.»

Vanaproua Virve Laube Kaalepist tõuseb pingilt, hea muhedus näol. «Olen eluajal palju laulnud, kolhoosiajal 1950ndatel sõitsime kohaliku segakooriga kõik kohad läbi,» meenutab ta.

Nii soovitanudki poeg Helmut: vaata, ema, et sa kõvasti laulad. Sest «Laulge kaasa!» saateid jälginud ja neile kaasa laulnud on Laube kogu aeg. «Ajad muutuvad, varem pole olnud sellist võimalust, et ka tavainimene ennast televiisorist näeb,» lisab ta.

TEAVE

Järvamaal on «Laulge kaasa!» käinud veel Paides, Türil, Järva–Jaanis, Jänedal, Imaveres.

Albus tehtud salvestust näeb 16. juulil kell 20.30, kordus on 23. juulil.