80aastane treial kojujäämisele veel ei mõtle

Eile 80aastaseks saanud Arvo-Heino Adrat on siiani Paide masinatehases treial, peagi täitub tal sel suurt täpsust nõudval tööl 65 aastat ja kojujäämisele ta veel ei mõtle. Foto: Dmitri Kotjuh

Arvo-Heino Adrat on siiani treialina täismehe eest väljas ning seni, kuni ta teeb täpsuses ja kiiruses silmad ette endast ligi 20 aastat noorematele, ta koju jääma ei kipu. Ka töötukassa kinnitusel on vanemaealised tööturul aina rohkem hinnatud.

Eile, 29. veebruaril pidas Paide masinatehase treial Arvo-Heino Adrat töö juures oma 80. sünnipäeva. «See on minu 20. sünnipäev ja ega ma palju vanemana end tunnegi. Tervis on heas korras, töölt pole haigusega puudunud ühtegi päeva ja vanuse tõttu pole mul ka midagi tegemata jäänud,» lausub ta.

Täpsus tähendab usaldust

Treialitöö nõuab suurt täpsust, peamised vahendid on mikromeeter ja indikaator siseavade mõõtmiseks. Adratil on need kasutuses Paide masinatehase algusaastatest. Tehasesse tuli ta 17aastaselt kohe pärast 1953. aastal kodulinnas Paides tööstuskooli ekskavaatori masinisti erialal lõpetamist. «Täpsust nõudev töö meeldis mulle juba siis rohkem, õppisin kõrvalt ka treialioskusi. See sajandiktäpsusega töö tegemine kohe meeldib mulle. Hea tunne on, kui saad oma töö eest vastutada ja võidad sellega teiste usalduse,» lausub Adrat treipingi taga Humuse kaubamärgi järelkärule üht detaili valmistades.

Ta teeb vestlusse väikseid pause, mil sätib masinat kord ühest nupust, mida on sel palju, ja kord kangist, mida on samuti mitu. Alles viimased kümme aastat on Adrat hakanud töö juures prille kandma, aga lugemiseks pole tal neid veel tarvis.

Adratile on pakutud hakata tööle täisautomaatse treipingi peal, et on kergem ja puha. Samuti antud uuemaid täpsust mõõtvaid riistu, kuid Adrat usaldab siiani kõige rohkem iseennast. «Pole kuidagi usku sellesse automaatikasse ja seni, kuni suudan oma riistadega teha tööd nii, et pole pidanud suurt midagi ümber tegema, nagu ei kipu midagi välja vahetama,» põhjendab ta.

Et pole väga sunnitud ka, usub Adrat, et ju ta on oma tööga usalduse ikka välja teeninud.

Nii on Adratil peagi täituva 65. tööaasta jooksul juba kolmas poolautomaatne treipink. Rauatööpisiku on Adrat saanud sepast onult. «Seni, kuni teistele jalgu ei jää, koju jääda ma veel ei kavatse,» lisab ta.

Töökaaslasi on Adratil kaks, mõlemad temast vähemalt üle 20 aasta nooremad. Nii Viktor Mihailov kui ka Villu Schiffer hindavad Adratit kui töökat ja täpset meest, kes teeb tööd nendega võrdselt. «Vaat et jõuab pingi taga kauemgi seista kui mina,» ütleb Mihailov.

Veel meeldib talle, et Adrat ei pea ennast uhkeks ja annab nõu, kui küsid, ja küsib teinekord ise ka. Head suhtlemist märgib ära ka 15 aastat Adratiga ühes ruumis töötanud Schiffer, kelle meelest on vaat et rohkemgi kui ühe mehe eest väljas. «Tervis on tal väga hea, ennem oleme meie siin seljaga hädas. Samuti on muljetavaldav tema töö täpsus. Naljalt ta ei eksi ja see on väga tähtis, et tema peale võib kindel olla,» ütleb ta.

Nooremad eelistavad täisautomaatikat

Metallijaoskonna meister Maidu Aksin peab Arvo-Heino Adratit lausa tehase kullafondiks, kelleta oleks mõnes olukorras kohe keeruline toime tulla. «Selliseid universaalseid mehi, kellele anna teha ükskõik mis detail ja võid olla kindel, et see saab tehtud sajaprotsendise täpsusega ja teinekord kiireminigi kui automaatsel tööpingil, pole enam kuskilt võtta,» lausub ta.

Aksin selgitab, et kui nooremad mehed ongi nõus treialitööd tegema, siis vaid arvutiga juhitavatel automaatpinkidel, mitte poolautomaatsetel, kus käsitsitööd ja mõõtmisi on rohkem. «Üksikute detailide jaoks võtab automaatika seadistus rohkem aega, kui selle ühe detaili tegemine. Nii ongi targem hoida töös poolautomaatseid treipinke, eriti kui on nendega tööd teha oskavaid treialeid,» selgitab ta.

Aksini meelest suudab samaväärse treiali välja koolitada vaid Adrat ise, kuid pole neidki, keda tema juurde õppima saata.

Paide masinatehase direktori Jaan Meikupi meelest on kõrges eas töötavaid inimesi tehases teisigi, sest tema ei aja ära kedagi, kes oma oskuste ja tööviljakusega ajale jalgu ei jää. «Kuid nii kõrges eas, kui on Arvo meil veel treialina tööpingi taga, on ikka üksikuid kogu tehase ajaloo vältel,» lisab ta.

Tehases on treialitööd oskavaid mehi kümmekond, kuid paraku vajavad nad enamiku tööde tegemisel arvuti abi ja suurem jagu  tänapäevaseid tööpinke ongi arvutiprogrammi teel juhitavad, samuti kordades tootlikumad ja täpsemad.

Treialioskustega mehi leiab Meikupi ütlust mööda ka ametikoolidest, kuid mitte selliseid tublisid, nagu on Arvo-Heino Adrat.

 Paide masinatehases töötab 126 inimest, nende keskmine vanus on 39 aastat.

KOMMENTAAR

Eha Tasang

Töötukassa Järva osakonna juhataja

Suurenenud on nii vanemaealiste huvi töölkäimise vastu kui ka tööandjate huvi vanemaealiste töötajate vastu.

Et riik soosib vanemaealiste töölkäimist, siis saame töötukassa kaudu aidata nii tööd leida kui ka koolitustega. On märgata, et aina rohkem on neid, kes 63. eluaasta täitumisel võiksid vanusega jääda koju väljateenitud puhkusele, kuid oskused võimaldavad neil töölkäimist jätkata ja nad teevadki seda.

Aina rohkem on neidki, kes pärast mõnekuulist või paariaastast puhkust otsustavad tööl edasi käia, kuid soovivad seda teha teise tööandja juures ja teises ametis. Neile pakume koolitusi ja siingi ei sea vanus mingeid piire.

Töötukassa kaudu on saanud näiteks rahvusvahelise ärijuhtimise koolitust 71aastane ning üle 60aastaseid oleme suunanud autojuhi ja pottsepa koolitustele. Kui vanemaealisel on soov tööle minna, siis tavaliselt ta kaua kohta ei otsi. Tööandjad hindavad vanemaealisi puhul just nende suhtumist töösse.

Järvamaa vanemaealiste aktiivsus tööturul paistab silma ka teiste maakondade seast.