/nginx/o/2017/10/02/7165183t1hf10b.jpg)
Aeg-ajalt jõuavad avalikkuse ette loomade piinamise ja väärkohtlemise juhtumid, millele enamik meist valuliselt reageerib. Äsja vapustas inimesi koletuslik tegu Läänemaal Martna vallas, kus kellegi kuri käsi süütas loomade varjupaiga, mille tagajärjel hukkus kümme kassi.
Barbi Pilvre
riigikogu liige
Teisalt saab rääkida ühiskonnas toimunud olulisest pöördest: lühikese aja jooksul on Eestis inimeste huviorbiiti kerkinud loomade heaolu. Väga paljud teevad pingutusi, et säilitada loomade väärikus ja liigiomane elu, ning aina harvem kuuleb otseselt loomavaenulikke argumente, mis olid tavapärased veel kümmekond aastat tagasi.
Toona räägiti sageli, et seni, kuni pole parandatud iga inimese heaolu, pole põhjust loomade pärast muretseda. Praegu enam nii ei mõelda, sest loomade huvide eest seismine ei vähenda kuidagi võimalusi seista inimeste parema elu eest. Ja kuni kannatavad loomad, on tõsiselt halb olla ka väga paljudel inimestel.
Loomakaitsjate survel tõsteti paarkümmend aastat tagasi häbiposti lemmikloomade hülgamine ja argielus aset leidvad loomapiinamislood.
Praegu on näiteks päevakorral kanalates lindude elementaarse heaolu loomine, kuigi kanade õiguste kaitse on paljudele veel naljanumber, nagu 90ndatel oli koerte ketis pidamine.
Loomade õiguste kaitse teel sai oluliseks tähiseks riigikogu äsjane otsus keelustada 2018. aasta 1. juunist metsloomade kasutamine tsirkuses ja muudel avalikel üritustel.
Loomakaitseseaduse muutmise seadus kogus lõpphääletusel 82 saadiku poolthääle. Riiklik regulatsioon tuli järele mitmele Eesti linnale, mis juba on kuulutanud loomi kasutavad tsirkuse külalistrupid oma territooriumil soovimatuks.
Peatselt lõpeb kõikjal Eestis ära loomade tsirkuses alandamine ja väntsutamine, nende kiskumine pingutatud naljadesse, mis on inimeste stsenaariumite järgi lavastatud.
Riietatud ukerdavad mägrad või trikoodes karud ei aja enam naerma, vaid nutma. Läbi põlevate rõngaste kõrbelõhna saatel hüppavad graatsilised kaslased on vaatepildina lihtsalt jube.
Loomad on oluliselt toredamad oma loomulikus olekus. Tänapäeval on võimalik jälgida loomade elu näiteks kaku-, metssea- ja kotkakaamera vahendusel.
Las tsirkuseareen jääda ennekõike inimestele – akrobaatidele, klounidele ja tuleneelajatele –, kes saavad oma osavust ja võimete piire demonstreerida. Tsirkuseloomade keelustamine aitab suurendada ka külastajate ohutust, sest alandatud loomad muutuvad kurjaks.
Loomakaitse keskne eesmärk on vähendada loomade asjatuid ja välditavaid kannatusi. Endiselt on aktuaalne teema loomade pidamine karusloomafarmides ja farmide sulgemise perspektiivid, loomade pikamaaveod, loomapidamise tingimused farmides ja loomade võimalikult valutu hukkamine.
Mida aeg edasi, seda enam vaatavad ka need inimesed, keda muidu jätavad loomade õigused külmaks, kuidas toodetakse toitu, mida nad söövad. Kui inimesed jätavad ebaeetiliselt toodetud loomse päritoluga toidu ostmata, siis muutub ka kaupmeeste ja tootjate praktika. Loomade heaolu suunas on astuda veel mitu pikka sammu.