Tarbja järve põhjas vedeles päikesevari

Foto: Erakogu

Pühapäeva, 18. juuli õhtul läks Asot Abeljan ujuma Tarbja järve saare taha. Tema sõnul on saare tagumises otsas palju suuri kive, millest osad on 30 cm vee all. Nendelt kividelt hüppavad inimesed tihti vette. Ujudes veealustest kividest mööda, lasi ta korraks jalad põhja ja tundis midagi teravat. Esimene mõte oli, et põhjas on puuoks. Kuid lähemal kompamisel selgus, et «oksal» on kas paks kile või kumm ümber ja selle juurest lähvad kiirtena laiali mingid vardad.

Abeljan lausus, et ta tahtis asja lähemalt uurida ja tõi kodust ujumisprillid. «Sukeldusin ja nägin põhjas päikesevarju. Kui selle lõpuks veest välja vinnasin, taipasin õudusega, mis oleks saanud siis, kui keegi oleks selle varju tervate varraste otsa hüpanud. Kui mitte jube surm, siis invaliid terveks eluks.»

Abeljani selgitust mööda vetelpääste järvel puudub ja isegi kui tulla ujuma seltskonnaga ning sõbrad abi kutsuvad, ei pruugi see kiiresti kohale jõuda.
«Mind paneb tõsiselt imestama, mida mõtles inimene, kes uputas sellise ohtliku asja kalda lähedale. Sellisel inimesel puudub ilmselgelt mõistus.
Kallid inimesed, avalikud veekogud pole ainult teie isiklikud lõbukohad ja iga põhja visatud praht, olgu see klaaspudel või päikesevari, ohustab teiste elu. Ja kes teab– äkki homme hüppab teie poolt põhja visatud ora otsa teile kallis inimene.»