Vägivallaennetuse auhinnaga tunnustati endist Järvamaa politseijuhti

Paide politseijaoskonna endine juht ja muuseumitoa üks loojatest Üllar Kütt ja tema poolt kurikaelalt ära võetud «sõjanui».

FOTO: Dmitri Kotjuh

Täna tunnustasid vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Urmas Reinsalu taas tublisid inimesi ja asutusi, kes on andnud oma olulise panuse vägivalla ennetusse.

 

„Me elame Eestis, kus iga kümnes kuritegu on perevägivallakuritegu – see on ligi 10 protsenti kõikidest kuritegudest ja rohkem kui pooled neist on omakorda teod, mis on seotud praeguse või endise paarisuhtega. Vägivald pole mingi pere siseasi, vaid meie ühiskonna probleem. Tänane auhind tunnustab neid, kes teevad iga päev tööd selle nimel, et meil oleks vähem möödavaatamist ja rohkem märkamist. Kes soovib, võib probleemile panna ka hinnasildi: tagasihoidliku arvestuse kohaselt maksab perevägivald Eesti riigile igal aastal üle 100 miljoni euro,“ märkis president Kersti Kaljulaid.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline vägivalda märgata ja astuda aktiivselt samme, et ohver ei jääks üksi. „Eesti ühiskonnas on oluline korduvvägivallatsejate tugevam mõjutamine. Eriti jäigalt tuleb suhtuda kalduvuslikkesse seksuaalkurjategijatesse,“ rõhutas Reinsalu. „Saatsime möödunud nädalal kooskõlastusringile kriminaalmenetluse reformi, mis aitab märkimisväärselt kaasa vägivallale kiiremaks ja tõhusamaks reageerimiseks. Näiteks loome menetlejatele oluliselt avarama valiku tööriistu sekkumiseks, laiendades tõkendite kataloogi. Selge on see, et vägivallakuriteole, eriti korduvale vägivallale, peab sekkuma kiirelt. Siin ootan suuremat aktiivsust ning koostööd ka riigiasutustelt. Hea näide sellest on Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti meeskond, kelle töö ka täna tunnustatud sai.“

2017. aasta sügisel algas Pärnu linnas lähisuhtevägivalla projekt, et 3-4 kuu jooksul jälgida perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tegevust ja koostööd ning katsetada uusi lahendusi. Loodud süsteemne rollijaotus ja selge tööstruktuur aitasid tublisti kaasa perevägivalla ohvrite paremale kohtlemisele Pärnus ning projekti algatanud ministeeriumid said mõtteainet, kuidas viia Pärnust saadud uuenduslik kogemus edasi üle Eesti. Tunnustame vaprat ja koostöötahtelist meeskonda, kuhu kuulusid Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnast Üllar Kütt (endine Järvamaa politseijuht), Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnast Gardi Anderson, ohvriabi lääne piirkonnast Reelika Ruubel ja kriisitelefoni juurest Anne Jegorova, Pärnu naiste tugikeskusest Margo Orupõld, Pärnu linna lastekaitseosakonnast Irene Peterson ning Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnast Jaanika Hein.

2017. aasta sügisel algas Pärnu linnas lähisuhtevägivalla projekt, et 3-4 kuu jooksul jälgida perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tegevust ja koostööd ning katsetada uusi lahendusi.

Iris Pettai töö sisuks on uurida lähisuhtevägivalda läbi filosoofiliste ja sotsioloogiliste vaatenurkade. Iris paneb tänuväärsele tööle ka ise käed külge ning oma teaduslike uurimistöödele tuginedes on ta loonud uusi tööriistu, olgu nendeks siis koolitused, infolehed politseile või Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrantidele samateemaline õppeprogramm. Iris on aidanud välja arvutada selle, mis maksab Eesti riigile perevägivald.

Kunstnik Flo Kasearu annab värvi ja uut hingamist naistele, kel on oma vägivallakogemus. Ta pöörab tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele Eesti ühiskonnas läbi kunsti võimaluste. Tema perfomance „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“ tõi lavale Pärnu naiste tugikeskuses varju otsinud naiste kohtulood nende endi esitluses. Flo Kasearu on oma uudsete algatuste, tegevuste ja suhtumisega muutnud paljude inimeste elu ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat ning abivajajale oskuse näha enda tugevusi ning uusi võimalusi.

SA Kiusamisvaba Kool levitab 2012. aastast Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa. Neis koolides, kus KiVa programm moodustab püsiva osa kooli kiusamisvastasest tööst, saame täna rääkida kiusamiskäitumise vähenemisest. KiVa kaudu luuakse kooli keskkond, kus kiusamisel kohta ei ole ja kiusamisejuhtumid saavad adekvaatse reaktsiooni.

Kui laps näeb perevägivalda pealt või on ise kannatanuks, aitavad teda Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud, kes hoolivad sellest, et kodudes vägivalla toimumisele järgnevad konkreetsed osapoolte-vahelised kokkulepped ning et neis kodudes midagi muutub. Nende tööks on vägivallajuhtumite järgsed kontrollid ja vajadusel kogu tugisüsteemi ülesehitamine. Tunnustuse pälvisid Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi liikmed Uudo Sepa, Vitali Matvejev, Õnne Merilo, Laura Metsallik, Hendrik Mikson, Sille Roosimaa, Karin Sirp ja Tiit Toomepuu.

Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale 40 kandidaati.

Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Tagasi üles