Kinnisvara hind jätkab tõusu

Kiiremini müüa sooviv omanik on valmis elamispinna müügi asemel selle endale sobiva kinnisvara vastu vahetama.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kolmandas kvartalis kinnisvara hinnaindeks suurenes võrreldes eelmise kvartaliga 2,4 protsenti; aastaga on kasv olnud ligi 10 protsenti, näitab maa-ameti kinnisvaratehingute analüüs. III kvartalis tehti 12 530 ostu-müügitehingut 877 miljoni euro eest.

Uute korterite müük on pärast kahe eelneva kvartali järjestikust vähenemist jälle suurenenud, moodustades kõikide eluruumide tehingutest 18 protsenti. III kvartalis oli Tallinnas uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2423 eurot, järelturu korteri ruutmeeter maksis keskmiselt 1805 eurot. Uus kahetoaline korter maksis Tallinnas keskmiselt 120 500 eurot ja järelturu korter keskmiselt 85 000 eurot (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m²).

2019. aasta III kvartalis tehti 12 530 ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli tehinguid neli protsenti rohkem, kuid võrreldes eelmise kvartaliga 3,3 protsenti vähem.

2019. aasta III kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus 877 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 11protsendist ning kvartali võrdluses ligi kaheprotsendist kasvu.

Uute korterite müük on pärast kahe eelneva kvartali järjestikust vähenemist jälle suurenenud, moodustades kõikide eluruumide tehingutest 18 protsenti.

Aastases võrdluses on rohkem rahalist kapitali kaasatud korteriomandite ja hoonestatud maade turusektoris, vastavalt ligi 19 ja 5 protsenti. Seevastu on hoonestamata maadega tehtud tehingute koguväärtus ligi 11 protsenti vähenenud. Samamoodi on kvartali võrdluses suurenenud korteriomandite ja hoonestatud maadega tehtud tehingute koguväärtus – vastavalt 3,5 ning ligi 8 protsenti. Hoonestamata maade sektori koguväärtus oli III kvartalis ligi 15 protsenti väiksem kui analüüsiperioodile eelnevas kvartalis.

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeks, mida arvutatakse alates 2003. aasta III kvartalist, suurenes aastases võrdluses ligi 10 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses 2,4 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks suurenes aastases võrdluses 10,4, hoonestamata maa hinnaindeks 8,1 ja hoonestatud elamumaa indeks 10,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga suurenes korteriomandite hinnaindeks 5,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeks vähenesid vastavalt kolm protsenti ja üks protsent.

Tagasi üles