Ilusad ilmad on muutnud inimesed tuleviku suhtes optimistlikumaks
9. aprill 2020, 13:22
Kantar Emori iganädalane eriolukorra radari uuring näitab, et Eesti elanike emotsionaalne kindlustunne on endiselt valdavalt hea, oluliselt on suurenenud optimism lähituleviku suhtes.
Selle nädala esimeses pooles toimunud eriolukorra seire kolmas laine andis märke muutustest Eesti inimeste hinnangutes koroonakriisi arengutele. Pessimistide osakaal, kelle arvates läheb olukord hullemaks, on vähenenud 57 protsendilt eelmisel nädalal 34 protsendile ning optimistide hulk on kasvanud 15 protsendilt 22 protsendile.
Inimeste emotsionaalne kindlustunne püsib endiselt hea, 50 protsenti Eesti elanikest tunneb ennast kindlalt. Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog: „Eelmisel nädalal, kui meedias domineerisid sünged prognoosid ja dramaatilised numbrid koroonaviiruse leviku kohta, siis langes inimeste kindlustunne 42 protsendile, kuid selle nädala päikesepaistelised ja soojad ilmad on emotsionaalse kindlustunde taastanud nii nagu see oli eriolukorra radari esimesel mõõtmisnädalal märtsi lõpus.” End kindalt tundvad inimesed hoiavad ka oma harjumused võimaluse piires sellistena nagu need olid enne kriisi.
Voogi sõnul tunneb end ebakindlalt pool Eesti elanikest. „Ebakindla enesetunnetusega inimesed on ka oma ostukäitumist oluliselt muutnud, püüdes säästa raha nii palju kui võimalik ja lükates edasi kõik suuremad ostud,“ lisas Voog.
Selle nädala esimeses pooles toimunud eriolukorra seire kolmas laine andis märke muutustest Eesti inimeste hinnangutes koroonakriisi arengutele.
Emotsionaalne kindlustunne on rohkem kasvanud keskealiste, maa-asulate elanike ja loomulikult keskmisest jõukamate elanike hulgas. Ebakindlamalt tunnevad end rohkem muust rahvusest elanikud ja tallinlased.
Kantar Emor alustas kaks nädalat tagasi ettevõtjate ja riigiasutuste tarbeks eriolukorra radariga, milles jälgib iganädalaselt Eesti elanike infovälja, hoiakuid ja käitumist eriolukorras. Selle nädala küsitluslaine toimus 6.–7. aprillil. Selle nädala küsitluses osales 661 inimest vanuses 15–84 aastat, kokku on kolme nädalaga küsitletud 1892 inimest.