Kella keeramise tulemusena magame maha arvestatava osa valgest ajast
27. oktoober 2020, 18:15
/nginx/o/2019/03/05/11842858t1h7b3c.jpg)
Ööl vastu 25. oktoobrit läksime taas üle talveajale ja kella tuli tunni võrra tagasi keerata. Kui me kevadel enam kella suveajale ei keeraks, siis magaksime märtsist septembrini maha 7% võrra rohkem valget aega.
Statistikaameti iga kümne aasta järel läbi viidav ajakasutuse uuring annab muuhulgas ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Viimasest, 2010. aasta uuringust selgus, et 10-aastastest ja vanematest inimestest suurem osa (üle 66%) magab tööpäeva hommikuti vähemalt kella 7-ni, laupäeval 7.30-ni ja pühapäeval 8-ni. Magamaminekuajad varieeruvad 23–24.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul magab Eesti elanik valgel ajal keskmiselt 365 tundi (8-tunnisest uneajast 12,5%). „Aastaringse talveaja puhul magaksime aga valgel ajal 564 tundi (19% uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12% uneajast). Seega oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale,“ selgitab Sõstra.
Euroopa Liidus on arutlusel kellakeeramise lõpetamine, aga veel ei ole selge, kas otsustatakse talve- või suveaja kasuks.
Statistikaameti iga kümne aasta järel läbi viidav ajakasutuse uuring annab muuhulgas ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta.