Üle poolesaja tunni õpetajatööd nädalas väärib õiglast palka

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Paide gümnaasiumi majandus- ja geograafiaõpetaja, Eesti õpetajate liidu esindajatekoja liikme Elbe Metsatalu meelest on poliitikutel aeg tegudega tõestada, et õpetajaamet on väärtustatud.

Veebruaris hakkab ilmselt enamik Eesti õpetajaid streikima. Kas ka teie osalete selles?

Meie koolis ametiühingut ei ole, on kollektiivleping. Haridustöötajate liit küsis, kas oleksime valmis toetama streiki juhul, kui see tuleb, ja peaaegu kõik meie kooli õpetajad andsid nõusoleku. Ka mina kirjutasin avaldusele alla. Seisame oma õiguste eest. Õpetajate palka peab tõstma.

Nii et muid võimalusi enam palgatõusu nõudmiseks pole.

Ilmselt ei ole. Üks asi on, mida poliitikud räägivad, teine see, mida nad tegudega tõestavad. Nad küll ütlevad, et palka tuleb tõsta ning haridust ja õpetajate tööd väärtustada, kuid rahalises mõttes on see ümmargune jutt. Praegu me ei saa õiglast palka. Õpetajate töömaht on viimaste aastatega tunduvalt kasvanud, eriti nüüd, mil rakendub uus õppekava.

Milliseid kohustusi on juurde tulnud?

Seoses uue õppekavaga ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on õpetajal kohustusi, mida varem otseselt täitma ei pidanud.
Näiteks arenguvestlused, mida klassijuhataja peab vanemate ja õpilasega. See on tõsine asi ja nõuab ettevalmistust. Sageli ei piirduta vaid poole tunniga, vestlus võib kujuneda märksa pikemaks.

Väga palju aega võtab e-kool. Vähem aega kulub seal küll õpetajatel, kel on üks kuni kolm klassikomplekti, aga pedagoog, kes annab VII–XI klassini kõikides klassides tunde nagu mina, on sellega väga palju tööd.
Pean päeva lõpus seitse õppetundi sisse kandma, tööde hinded, väike kommentaar juurde, miks hinne on kujunenud nii, lisaks muud märkused. Eelmisel nädalal mõõtsin aega ja mul läks ühel päeval ainuüksi e-koolis kaks ja pool tundi.