Koroona õppetunnid hooldekodus
12. oktoober 2021, 10:11
Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta hoolekandestatistika andmetel on Eestis ligi 200 üldhooldekodu, kus elab ca 9000 inimest.
Kui lisada sellele veel erihooldekodude, õendus- ja hooldushaiglate elanikud, keda on pea sama palju, on see suur arv ja see kasvab. Et mõista, mida inimesed hooldekodudes elades tunnevad, pangem end mõttes olukorda, kus peame loobuma kõigest, millega oleme elus senini harjunud, kirjutab ministeeriumi blogis sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi.
Hooldekodus on inimene enamjaolt oma viimases maapealses kodus, ja on hea, kui seal on inimene, kellega saab jagada oma kurbust või rõõmugi. On see siis empaatiline töötaja või toanaaber. Väga hea on, kui asutuses on hingehoidja või muu vaimse tervise spetsialist, kes saab inimest tema mures ära kuulata, nõu anda, lohutada, olla kõrval.
Sotsiaalministeeriumi kaplanaat taotles seoses koroonaviiruse puhanguga ja kriisiolukorraga 2020. aasta kevadel riigilt rahastust, et käivitada hingehoid hooldekodudes. Toetus on võimaldanud 2020. aasta juunist kuni 31. detsembrini 2021 suunata 15 suuremasse hooldekodusse nii hingehoidjaid kui kaplaneid. Alates 1. maist saime riigi toel laiendada hingehoiutööd veel 25 hooldekodusse, ühtekokku on nüüd Eestis 40 hooldekodu, kus elanikele ja töötajatele nende hingehädades on toeks professionaalsed hingehoidjad ja kaplanid.