Jaaniööl punu pärg pähe

Foto: shutterstock.com

Metsausku rahvana on eestlased mitmesuguseid loodusega seotud tavasid au sees pidanud, teisiti pole see ka jaaniajal.

Ikka seatakse sammud metsa sõnajalaõit otsima, köidetakse kimpu mitut sorti lilli ja taimi või heidetakse jaaniöö järel hommikusele kastesele murule. Vanad eestlased uskusid, et sellel on tervendav mõju, ja just kastemärja muru sees tasub pisut püherdada, et terve ja haigustevaba püsida. Kuna sõnajalaõit on keeruline ja tegelikult võimatugi leida põhjusel, et seda pole lihtsalt olemaski, ning kastemärjal murul rullimine võib lõppeda hoopis nohuse ninaga, on ehk lihtsaim moodus vanu uskumusi järgides ja head õnne lootes punuda jaaniööks lillepärg. Seejuures peaks eriti usinalt pärja punumise ette võtma meheleminekueas neiud, sest seitsmest või üheksast lillest punutud pärg ennustab ette oma tulevast.

Rahvapärimuste veebilehel folklore.ee on kirjeldatud Eesti eri paigust pärit jaanikombestikku ja eraldi peatükk on pühendatud ka sellele, kuidas tulevast peigu unes ette näha ja mida selleks tegema peab.