Kupud ja kaanid panid rahvaravituba asutama1

Birgit Itse
:

Juba ligi aasta on Järvamaal olnud võimalus kogeda soonetasumist ehk vanaeesti massaaži. Paides avatud rahvaravitoas teeb Eliina Pind ka meemassaaži, paneb kuppe ja kaane. Krooniliste haiguste puhul perearst nende imettegevasse toimesse siiski ei usu.

Rahvaravituba asub Paides Pärnu tänavas Tass Kohvi nimelise kohviku majas. Isegi siseneda tuleb samast uksest. Esialgu pakub osaühing Väekas ehk järvalane Eliina Pind vanaeesti massaaži, mee- ja kupumassaaži, müügil on magneesiumihelbed. Paar nädalat teeb ta ka kupu- ja kaaniteraapiat.

Et teenuste valik laienes, pidas Pind õigeks nimetada vastuvõtukohta rahvaravitoaks.

Meditsiiniharidusega Eliina Pind tunneb rahvameditsiini vastu suurt huvi. Ta läbib järjest selleteemalisi kursusi Krautmanni massaaži- ja terviseakadeemias ning loeb palju juurde. «Kuigi võiks arvata vastupidist, on kaaniteraapial vähem vastunäidustusi kui mee- ja vanaeesti massaažil ning kuputeraapial,» kinnitas ta.

Pindi teada on kaanipanijaid Järvamaal veelgi ja üksikud kliendid on rääkinud ka kuppe pannud pereõdedest. «Üldiselt on neid siiski vähe,» lisas ta. Kui kaaniteraapia on seotud vere nii-öelda puhastamisega, siis kuputeraapiat peetakse tõhusaks pingetest tingitud selja-, kaela- ja peavaludest vabastajaks.

Kaaniteraapia puhul täpsustas Pind, et tegemist on nn apteegikaanidega, mis on toodud Leedust, Ukrainast ja Venemaalt ning mida kasvatatakse spetsiifilistes tingimustes. «Eesti jõemudas elavad kaanid on lihtsalt ebameeldivad ega ravi midagi,» lisas ta.

Pind täpsustas, et Eestis on ravikaane küll, kuid neid on alles vaid Saare- ja Hiiumaal ning looduskaitse all, mis tähendab, et püüda neid enam ei tohi.

Ka kasutatud kaane ei tohi loodusse lasta, vaid tuleb hävitada. «See on bioloogiliselt ohtlik jääde, ka koduloomadele ei tohi neid anda,» lisas Pind.

Kuigi ta on kaaniteraapiat pakkunud vaid paar nädalat ning ühekordsena ei anna see suuremat efekti, on saanud Pind klientidelt head tagasisidet. «Kõrge vererõhu korral aitab ja unehäiretest on lahti saadud,» sõnas ta.

Tõeliselt inspireerivaks peab Pind oma õpetaja lugu sellest, kuidas kaaniteraapia abil on diabeetikud pääsenud jäseme amputeerimisest.

Ka on tal kujunenud välja oma klientuur massaažihuvilistest, kellest osa sõidab Järvamaale Tallinnastki.

Müüsleris elavale Helena Siir­ojale on Pind teinud korduvalt vanaeesti massaaži ja pannud talle ka kaane. «Esimest korda elus, arvasin, et on hullem,» ütles ta.

Massaaži puhul meeldib Siir­ojale, et pärast seda on pinged väljas justkui tervest kehast. «Eliina venitab ja muljub väga õigest kohast ja parasjagu kõvasti,» märkis ta.

Kaaniteraapia kohta ütles Siiroja, et oli sellest lugenud ja teadis, et kaanid lasevad inimese verre kasulikke aineid. Tema loodab teraapia abil vabaneda valutavast põlveliigesest. «Hullemaks ta ikka ei tee ja ehk pääsen ka operatsioonist,» sõnas ta.

Siiroja lisas, et soovib kindlasti ära proovida meemassaaži, aga kuputeraapia kohta tahab ta enne veel lugeda.

Koeru perearstikeskuse perearst Riina Lääne ütles, et tema arstitee alguses olid kupud üks ravimeetod, eelkõige bronhiidi ja kopsupõletiku korral. Kupud asetati rindkerele ning parandasid põletiku piirkonnas verevarustust ja aitasid paranemisele kaasa. «Paljudele patsientidele see meeldis. Ei mäleta, et teistel näidustustel oleks kasutatud,» lisas ta.

Kaaniteraapia on Läänele samuti ülikooliajast tuttav, kuid alternatiivse võttena, mitte igapäevategevuses. «Mäletan õppejõu juttu kaani süljes olevast hirudiinist, mis satub meie vereringesse, kui kaan verd imeb, ja et see on vere hüübimist takistava toimega,» selgitas ta. «Tänapäeval kasutatakse vere hüübivust takistavaid ravimeid suhteliselt palju, need on kaaniravist oluliselt tõhusamad.»

Massaaži kiidab Lääne kui füsioteraapilist protseduuri ja ka magneesiumi soovitab ta oma eakamatele patsientidele suhteliselt sageli, eelkõige lihaskrampide puhul. «Inimesed, kellel on lihas- ja liigesprobleeme, võivad nimetatud tegevustest abi saada lisaks tavameditsiini pakutavale. Halba nad kindlasti ei tee. Tõenäoliselt aitab kaasa ka hea keskkond, kus saab lõõgastuda,» lausus ta.

Kroonilise haiguse korral, mis vajab arsti korrapärast jälgimist ja püsivat või pikaaegset ravi, soovitab Lääne siiski enne protseduuridele minekut perearstiga nõu pidada, et välistada vastunäidustusi. «Imettegevasse toimesse ma ei usu, ka mitte seda, et kroonilistest haigustest tekkinud muutusi organismis, näiteks veresoonte ahenemisi, suudaksid need protseduurid ära võtta,» ütles ta.

Kirjuta toimetajalePrindi
KÜLALUGU
Gallup

Millistel tingimustel ostaksid endale kahtlase päritoluga auto?

Küsitluses on osalenud 221 inimest
mis? kus? millal?
tulekahju säreveres
arvamus
sport
maa elu
Gallup

Kas sooviksite tasuta bussisõitu?

Küsitluses on osalenud 511 inimest
arvamus
60pluss.ee
arvamus
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
ARVAMUS
Maa eluKõik
60 PLUSSKõik
NÄITUS
Elu
INIMENE
TERVIS
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE