/nginx/o/2008/04/02/30215t1hd910.jpg)
Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Sirle Matt tuletas inimestele meelde, et kui soojade ilmadega minnakse õue kevadtöid tegema, siis tuleb jälgida tuleohutusnõudeid.
Päästjad manitsevad kevadtööde tegijaid tuleohutusele mõtlema
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
8. aprill 2009, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese asjana pani Matt inimestele südamele, et kulu ei tohi põletada.
Samuti selgitas ta, et lõket tohib teha oma krundi piires ja tuulevaikse ilmaga. Lõke peab asuma ohutus kauguses nii ehitistest kui metsast, hoonetest vähemalt 15 meetrit ja metsast 30 meetrit.
Lõkke ümbrus tuleb kuluheinast ja muust põlevast materjalist puhastada. Lõkke tegijal peavad käeulatuses olema esmased kustutusvahendid (ämber veega, luud, märjad oksad). Lõket ei tohi järelevalveta jätta ja lõkke põlemisjäägid tuleb kustutada veega.
Matt ütles, et väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil. Sellisteks kohtadeks on riigi maal RMK lõkkekohad. «Ka grillahju võib väljaspool oma aeda üles seada ainult tähistatud lõkkekohtades.»
Matt toonitas, et lõkkes ei tohi põletada olmeprahti.
Lõkke tegemisest ei ole vaja teavitada häirekeskust või päästeteenistust. «Häirekeskusesse või päästeala infotelefonile 1524 helistamine või päästeteenistuse teavitamine ei anna õigust lõkke tegemisel eirata tuleohutusnõudeid või kulu põletada,» lisas ta.
Matt teatas, et kohalik omavalitsus võib lahtise tule tegemisele seada täiendavaid piiranguid. Kui heakorraeeskirjaga on lõkke tegemine omavalitsuse territooriumil ära keelatud, siis ei tohi tuld teha ka oma krundil. (JT)