/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
Terviseametile anti eile üle Järvamaal väidetavalt kiirabireformi peatamiseks kogutud allkirjad. Samal ajal meedia kaudu esitatud põhjendused toimunud aktsioonile annavad alust arvata, et Järvamaa elanikke võib-olla allkirjade kogumisel teadlikult eksitatud. Seepärast soovin omalt poolt anda selgitusi kavandatud reformile ja ühtlasi kummutada mõned levima hakanud müüdid.
1. Allkirjade üleandjate väitel lõhub kiirabireform järvamaalaste hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuse osutamise terviklikkust
Järvamaale on praeguse kahe seal asuva kiirabibrigaadi asemel ette nähtud tulevikus kolm kiirabibrigaadi, mis paigutuvad maakonnas hajusalt. Kiirabibrigaade ei ole mõtet hoida ühes kohas, sest kiirabi kiire kohalejõudmise määrab suuresti väljasõidukoha kaugus abivajajast. Korralduslikult on see kindlasti keerulisem ja ka kulukam, kuid ümberkorralduste peamine eesmärk on teenuse kättesaadavuse parandamine. See, et tulevikus hakkab juurdelisatav kiirabibrigaad paiknema Türil, ei halvenda teenuse kättesaadavust Paides ega mujal Järvamaal. Paides on ka edaspidi kiirabibrigaad. Kolmanda brigaadi asukohaks on praegu plaanitud Mäo piirkond. Kogu maakonnas peaks olema võimalikult hea ja ühtlane kiirabiteenuse kättesaadavus, mitte ainult maakonnakeskuses.
2. Allakirjutanute arvates on kiirabireform väljakuulutatud kiirustades, mis tõttu halveneb iseäranis Järvamaa inimeste tervishoiukorraldus, abi kättesaadavus ja paikkonna elukvaliteet
Järvamaa Ambla valda teenindab juba praegu Tapal asuv kiirabibrigaad, sest sealt jõuab abi piirkonda kiiremini kohale kui Paidest. Reformiga tuleb Tapale juurde täiendav brigaad, mis peaks Ambla valla teenindamist veelgi parandama. Viimased kümmekond aastat teenindab Koigi ja Imavere valda lisaks Järvamaa haigla brigaadidele ka Põltsamaal asuv kiirabibrigaad. Me ei näe ühtegi ratsionaalset argumenti, millega keelata Tapa või Põltsamaa brigaadide saatmist Järvamaale ka edaspidi, kui on selge, et need brigaadid jõuavad maakonna äärealadel elavate inimeste juurde kiiremini.
Maakondlike barjääride ehitamine mõjutab just maakondade äärealade elanike teenindamist. Mida rohkem on teeninduspiirkondi, seda rohkem tekib tõkkeid abivajajani. Just neist tõketest vabanemiseks on suund 54-lt teeninduspiirkonnalt vähemale hädavajalik ja põhjendatud.
3. Terviseameti reformikava jõustumisel sõidutatakse Järvamaa inimesed erakorraliste tervisehädade korral .enam mitte Järvamaa haiglasse Paides, vaid suure tõenäosusega Virumaale, Tartusse, Tallinnasse või Viljandisse.
Terviseameti jaoks ei ole jäänud saladuseks väikehaiglajuhtide ja nende haiglate kiirabibrigaadi liikmete avalikud väljaütlemised, et praeguse töökorralduse juures eelistavad nad patsiendi viimist just oma haiglasse. Selline lähenemine on Terviseameti jaoks tõsiselt murettekitav, mis tõttu oleme planeerinud siin läbi viia eraldi uurimise. Samal ajal on sarnase käitumisega hirmu külvamine elanike hulgas mõnede omavalitsusjuhtide poolt täiesti vastutustundetu.
Mitte miski tänases kiirabikorralduses ei tõenda ega viita sellele, et praegused suuremad teenuseosutajad üritaksid maakondadest patsiente põhjendamatult keskustesse toimetada. Haigla valik peab toimuma praegu ja ka edaspidi ainult abivajaja seisundist ja haigla võimekusest lähtuvalt, jättes kõrvale igasuguse ärilise kaalutluse.
Tiiu Aro
Terviseameti peadirektor