Suuremate erakondade Järvamaa juhid on seda meelt, et majandusraskused sunnivad valdu liituma, mille tulemusel võib 12 omavalitsusest alles jääda kolm kuni neli.
Masu sunnib valdu liituma
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
22. september 2009, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna Järvamaa piirkonna juht Kersti Sarapuu hinnangul näitab Eesti elu, et riik vajab haldusreformi, sest väikesed omavalitsused ei tule enam oma ülesannetega toime. «Liiga väikesed omavalitsused ei suuda enam lõpuks koolegi üleval pidada,» lisas ta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Järvamaa piirkonna esimees Kulno Klein ütles, et Eesti vajab kahetasandilist omavalitsust, mis tähendab, et tavaprobleemidele leiab inimene lahenduse kodukohast, aga teatud küsimuste pärast peab pöörduma maakonnakeskusse spetsialistide poole. «No kui näiteks inimene hakkab maja ehitama, ei saa kohapeal kõike pabereid korda ajada ja tuleb kaugemale sõita, kuid selliseid toiminguid on inimesel elu jooksul mõni üksik,» selgitas ta.
Reformierakonna Järvamaa piirkonna juht Tõnis Kõiv tunnistas, et majanduslikult raskem aeg sunnib omavalitsusi mõtlema, kas samamoodi edasi minna või mitte. «Kui ikka maksubaas on kokku kuivanud, tuleb kriitiliselt mõelda, milliseid kulutusi kokku hoida, üks võimalus on valitseda odavamalt,» selgitas ta. «Kas peab iga tuhande elaniku kohta olema maareformispetsialist, raamatupidamine ja vallasekretär?»
Isamaa ja Res Publica Liidu Järvamaa piirkonna esimees Kalju Kertsmik usub, et haldusreformi teema tuleb taas päevakorrale pärast valimisi, kuid muutused ei tohiks piirduda üksnes piiride muutmisega. «Peame vaatama, kuidas kogu riigi juhtimist saaks efektiivsemaks muuta,» lisas ta.