Tartu kaarsild sai nägusa sugulase

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristo Kivisoo

Reopalu ja Paide piirimaile kerkiv puidust kaarsild saab Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Aivo Salumi ütlust mööda valmis juba homme.

Salum märkis, et natuke nokitsemist ikka jääb, kuid üldiselt on homseks kõik suuremad ja olulised tööd tehtud.

Üle viie miljoni krooniga ehitatud silla ja asfalteeritud teejuppide ehituse eest maksis riik, sellest 2,7 miljonit kulus silla tarvis.

Reopalu sild meenutab oma kaarega Tartu kaarsilda, kuid on sellest kõvasti väiksem ja ehk erilisem, sest on ehitatud täispuidust.

Salum märkis, et kui aastaid tagasi sillaehitusplaane peeti, oli variante mitu, kuid välja valiti just täispuidust sild. «Tahtsime kindlasti puitsilda, sest Reopalus on puiduettevõtted,» selgitas ta. «Algul oli plaan neidki ettevõtmisse ja ehitusse kaasata, kuid jäi kahjuks katki.»

Teist täpselt samasugust silda Eestis leida pole, sest see on projekteeritud just Reopallu. Salumi teada on olemas analoogseid, näiteks Tehvandil Otepääl ja Rocca al Mares.

Salumi hinnangul on puitsildadel palju eeliseid. «Tegemist on kohaliku materjaliga ja sellega saab propageerida puidu laiemat kasutust,» põhjendas ta. «Ka on puit lumetõrjekemikaalide suhtes palju vastupidavam kui teras või betoon, üks puidu eelis sillamaterjalina on veel dünaamilise koormuse hea sumbuvus.»

Igapäevase rulluisutaja Kaisa Pelti meelest on sild ilus. «Aga ma vaatasin seda ja mõtlesin, et hakkaksin nutma, kui peaksin sealt rulluiskudel üles minema – see on nii järsk,» tunnistas ta.

Salum selgitas, et kaar poleks saanud olla palju väiksem. «Sai arvestatud nii, et sild peab kannatama ära hooldustraktori ja kiirabiauto, samuti jooksjate rühma rütmilise raputamise, pidades silmas just Paide–Türi rahvajooksu,» selgitas ta. «Kui kaared oleksid väiksemad, poleks see võimalik.»

Salum lisas, et pealegi oleks madalama silla puhul kadunud väline ilu, sest konstruktsioon oleks tundunud massiivsem. «See on ju ilus sild, sealt ei peagi üle lendama,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles