Noored õpetajad maale ei kipu

Paide ühisgümnaasium otsib juba mitmendat aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajat, kuid edutult. Direktor Kersti Laastau sõnas, et noored otsivad tasuvama töö, märkimisväärset kasu ei looda ta ka lähtetoetusest. Foto: Kristo Kivisoo

Järvamaa koolid ei vaevle õpetajate puuduse käes, üllatusena tuleb, et riigi makstav 200 000 krooni suurune toetus ei meelita maale noori õpetajaid.

Sügisest hakkab haridus- ja teadusministeerium väljaspool Tartut ja Tallinna tööle asuvatele noortele õpetajatele maksma lähtetoetust

200 000 krooni tingimusel, et nad töötavad koolis vähemalt viis aastat.

Poolte Järvamaa koolidirektorite küsitlusest selgus, et enamikule vabadele kohtadele pole tulnud mitte noored, vaid juba kogenud õpetajad.

Lähtetoetuse mõju veel ei avaldu

Sellegipoolest on koole, kus tühja kohta pole täitnud ka vanem õpetaja. Retla kooli direktor Jaanus Roosileht vajaks kollektiivi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajat, aga tulemas pole kedagi.

Roosilehe meelest tekitab noortes ebakindlust ministri vastukäiv jutt palgatõusu kohta ja närviline töökeskkond – kes ikka tahaks tulla rasketesse oludesse. «Seda, et õpetajatöö on hea, sest puhkus on pikk, palk suur ja päevad lühikesed, saab rääkida ainult see, kes pole õpetajatööd teinud,» lausus ta.

Roosilehe teada õpivad õpetajaks paljud, aga tööle tulevad vähesed. «Eks nad leia muid lahendusi, maailm on nende ees lahti,» sõnas ta.

Koeru keskkooli pole praegu tulemas ühtki uut õpetajat, aga ära kuluks neid kogunisti kaks: tühjaks ähvardab jääda keemia- ja bioloogiaõpetaja tool.

Direktor Tiit Kalda ütles, et kevadel rääkis ta ühe noorega, kellest oli loota õpetajaks tulekut. «Kuid bioloogia- ja keemiaõpetajaid on igale poole nii palju vaja, et ta leidis parema võimaluse Tallinna lähistel,» selgitas ta.

Kalda meelest on lähtetoetus abiks, aga näitab mõju alles aastate pärast, sest praegu pole lihtsalt noori õpetajaid, kellele seda anda.

Koeru keskkoolis on käsil ehitustööd, mis Kalda lootust mööda ehk hakkab edaspidi neile noori meelitama. «Kui õpetamistingimused paranevad, peaks ikka õpilasi ja õpetajaid ka juurde tulema,» lisas ta.

Ambla põhikooli direktori Madli Põdra ütlust mööda pole kooli noori õpetajaid tulemas. Uue töölepingu sõlmib ta koolis varem leiba teeninud eesti keele õpetajaga.

Kooli õpetajaskonna olukord on Põdra meelest hea. «On igasuguseid olukordi olnud, aga nüüd on tõesti kõik õpetajad olemas,» kinnitas ta.

Seda, et lähtetoetus noori maale toob, Põder väita ei julgenud. Küll panevat see neid pisutki kõhklema linna jäämises. «Kui äsja ülikooli lõpetanul on valida ja maakohas pakutakse talle ka väikese üüriga normaalset korterit, siis eks ta ikka kaalub küll,» lausus ta.

Koigi põhikoolis on puudu füüsikaõpetaja. Direktor Arvo Kangas tunnistas, et ta ei usu, et mõni tulemas on, kasu ei lootnud ta ka lähtetoetusest.

Laupa põhikooli lisandub üks uus, kuid samuti kogemustega õpetaja. Direktor Kaarel Aluoja ütles, et tegelikult on ikka hea, et ühtki õpetajat puudu ei jää.

Linnakoolides pole õpetajapuudust

Õpetajate puuduse käes ei vaevle Paide gümnaasium. Direktor Vello Talviste ütles, et kooli õpetajaskond on alati püsiv olnud. Ka tänavu asub tööle kõigest üks uus õpetaja, kes hakkab andma kehalist kasvatust.

Ka Paide ühisgümnaasiumi asub tööle üks uus matemaatikaõpetaja, kes varem töötas teises Järvamaa koolis.

Direktor Kersti Laastau ütlust mööda otsib kool juba mitmendat aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajat, aga tulemusteta.

Tema meelest võib lähtetoetusel küll olla väike mõju väiksemate linnade koolidele, kuid värskelt ülikooli lõpetanud eesti filoloogid valivad tihtipeale õpetajaameti asemel muu tasuvama eriala.

Nii tuleb ühisgümnaasiumis ka sel õppeaastal eesti keele ja kirjanduse õpetaja koormus jagada keele- ja algklassiõpetajate vahel.

Türi gümnaasium võtab 1. septembrist tööle inglise keele, poiste tööõpetuse ja poiste kehalise kasvatuse õpetaja.

Õppealajuhataja Kristel Vahtra märkis, et ükski õpetajakoht tühjaks ei jää. Inglise keele õpetajaks kandideerija õpib praegu ülikoolis, kuid Vahtra pole kindel, kas lähtetoetus just see mõjur on, mis noore maale toob.

Türi majandusgümnaasiumi juhi Aivar Paasi hinnangul aitab 200 000 krooni stardiraha noortel jalad alla saada.

Majandusgümnaasiumi siiski ühtki verinoort õpetajat tulemas pole. «Meil vahetub ainult huvijuht ja tagasi tuleb lapsepuhkusel olnud õpetaja,» ütles ta.

Paasi teada pole majandusgümnaasiumis kunagi olnud olukorda, et puudu oleks mitu õpetajat.