Rocki tantsutüdruk võitis paidelaste südamed

25. juuli 2008 Foto: Erakogu

Evelin Juhanson (25) on praegu ehk veel tundmatu nimi, kuid Evelin Danieli peaks spordisõber mäletama kui võimlemistreenerit ja Tartu korvpalliklubi Rock tantsutüdrukut.

Evelin sai uue perekonnanime suvel, kui abiellus triatleet Ain-Alar Juhansoniga, kuid oli sidunud oma elu Järvamaaga juba varem.

2006. aastast käib ta spordiklubis Maribel treeneriks ja nii iga nädal kolm korda sõidab ta kodulinnast Tartust Paidesse väikeste võimlejate juurde.

Evelin ja Tartu

Tegelikult on Evelin põline tartlane ega olegi kodulinna kunagi hüljanud. Tartus ta sündis, käis koolis, alustas võimlejakarjääri ja sinna meelitas ta Järvamaalt ära ka abikaasa Ain-Alari.

Evelin ütleb, et on kodukoha patrioot ja tunnistab, et on saanud aasta jooksul nii palju reisida, et igasugune nälg on kustutatud.

Küll arvab ta, et kui nii palju ei saaks võistleva abikaasaga treeningulaagrites kaasas käia, tekiks temalgi tahtmine vahel kodust ära olla. Senikaua naudib ta rahulikke hetki Lõuna-Eesti maakodus.

Evelin ja võimlemine

Evelin võiks rääkida spordist 20 aasta jagu lugusid. «Juba treeneritöö algas mul väikse tüdrukuna,» märgib ta.

Enne seda käis ta õega kaasas. Nii väikestele trenni veel polnud ning väike Evelin vaatas, mida õde teeb ja üritas mati kõrval järele proovida.

See oli ka loomulik, et Evelin võimlema läks. Nii Evelini ema, tädi kui ka õde olid võimlemiskogemusega ning spordipisik oli juba veres.

Võimlemistreener Janika Mölder märkas püüdlikku kuueaastast Evelini ning lõi väikestele eraldi rühma, kuhu oli kutsut?d ka Evelin.

Neli aastat hiljem treenis Evelin end lausa neli kuud Kanadas. «Suurim igatsushetk oli siis, kui pärast kolme kuud teatasin telefonis, et jään kuuks ajaks veel. Siis ema nuttis ja mina nutsin,» meenutab Evelin muigega.

16aastaselt hakkas Evelin jagama kogemusi teistelegi väiksematele võimlemishuvilistele. Esialgu olid tal seitsmeaastased tüdrukud. Treeneritöö kõrvalt suutis Evelin ka rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel 2003. aastal pronksile tulla.

Kaks aastat hiljem otsustas Evelin võistlemisest loobuda ning jääda nooremaid innustama. Suur võis olla Evelini kahetsus, kui mõni aeg pärast loobumist endine rühm maailmameistritiitli võitis. «Tusk oli sees ja kahetsus, et mis siis, kui oleksin ikka edasi teinud,» tunnis?ab ta.

See Evelini siiski ei heidutanud: maailmakarika etapid ja üliõpilaste universiaadid olid andnud talle pagasisse küllalt kogemusi.

Praegu annab ta juba aastaid tunde võimlemisklubis Rütmika ja Janika.

Evelin ja ülikool

Kui Evelin lõpetas Tartu Tamme gümnaasiumi, polnud küsimust, kuhu tee edasi viib. Kusjuures valik ei langenud üldsegi mitte kehakultuuri kasuks. «Koolis meeldis mulle õudselt ajalugu, kuigi kunagi ei meeldinud kontrolltööd ja jutustamine, aga lugeda meeldis,» lausub ta.

Kooli lõpul õppis Evelin sotsiaalkallakuga klassis ja sattus harva politoloogiaringi. Edasine saatus oli selge: treeneriametit ta ei jätnud, kuid edasiõppimises otsustas Tartu Ülikooli riigiteaduste kasuks. «Ma ei teinud bioloogiaeksamitki,?sest teadsin, et nagunii kehakultuuri ei lähe,» selgitab ta. «Tundsin, et treenerina saan selletagi olla, aga tahtsin avardada silmaringi muus valdkonnas.»

Tänavu üritab Evelin lõpuks ülikooli ära lõpetada, kuigi kooliaegne kontrolltööde põlgus annab tunda siiani – tähtajad on suur nõrkus.

Vahel tekivad loobumismõtted, kuid hirm taas kahetsemise ees piitsutab Evelini võidukalt lõpuni minema. «Kui kevad käes, eks siis näe, kas jõuan või mitte,» märgib ta.

Ühte asja lubab Evelin küll: mõne partei valimisn?mekirjas Evelin Juhansoni nimelist kandidaati ei leia!

Evelin ja Rocki tantsutüdrukud

Rocki tantsutüdrukud ei vaja tutvustust, isegi korvpallivõhikud teavad, millisel klubil on kõige parem ergutuskoor.

Rocki ergutuskoor on koos tantsinud ligi kümme aastat, kõik endised võimlejad. Treenivad nad kolm korda nädalas ja hilistel õhtutundidel, aga siiski rõõmu ja naudinguga. «Kui keegi teeks ettepaneku suure raha eest Kalevi klubile tantsima minna, siis keegi meist poleks sellega nõus,» kinnitab Evelin patriootlikult.

Kuigi ütlus, et Rocki mänge käiakse vaatamas ainult tantsutüdrukute pärast, on juba igavana, sunnib see ergutajaid siiani pingutama.

Iga kord peab pakkuma midagi uut ja põnevat. Möödunud mängul kasutasid tantsijad esimest korda rekvisiidina musti võimlemislinte. «Meil oli kaks muusikavarianti: lühike ja pikk. Pikk oli õige, aga muusikamees pani lühikese,» meenutab Evelin. «Keset kava lõppes muusika ära, vaatasime üksteisele otsa ja naersime. Tabasime ära, kus lõpp tuli, ja võtsime oma asendi.»

Evelin lisab, et tüdrukud olid küll pahased, aga see oli nii koomiline ja rahvas plaksutas: nendele oli see midagi uut.

Naljakaid juhtumisi tuleb Rocki ergutuskooril palju ette. Ühel firmapeol pakuti süldibändi järgi tantsimist. Kui selgus, et «Valgete rooside» järgi ergutustantsu teha ei saa, otsiti naaberfirmast väike makike. Üks tüdruk jäi riistapuud hoidma, et plaat põrutamisel vait ei jääks.

Seda, kui kauaks korvpallisõpradele silmarõõmu jagub, ei oska Evelin öelda. «Oleme kokku leppinud, et lõpetame ikka kõik koos ja täie pauguga, kui veel supervormis oleme,» kinnitab ta. «Tahame, et meid mäletataks just parimatena.»

Evelin ja Ain-Alar

Sport oli see, mis Evelini ja Ain-Alari juba tükk aega tagasi kokku viis. Pikk noormees jäi Evelini mõtteid painama, lõpuks võttis ta kaks aastat tagasi triatleediga ühendust ning kutsus kohvikusse ja loomaaeda. «Ainil olid õhtuks teatripiletid, aga et oli aega, läksime kinno ka,» meenutab Evelin. «Nii ongi ülejäänud aastad olnud nagu see esimene kohtumine – aktiivsed.»

Evelin käib peaaegu alati Ain-Alari võistlusi vaatamas ja kui pole oma võistluste tõttu aega minna, istub telefoni otsas ja kuulab tulemu?i.

Evelin utsitas Ain-Alarit ka enne Hawaii Ironmani võistlusi, kus Ain-Alar sai eestlastest seni kõrgeima, 14. koha. Toona olid Ain-Alaril võistlusest loobumise mõtted, aga Evelin ei lubanud.

Küllap mõistis Ain-Alargi, et väärt naist ei tasu käest lasta, ja palus möödunud aasta detsembris Evelini kätt. «See oli 22. detsember ja hea jõuluüllatus kõigile,» sõnab Evelin.

Pulmakuupäeva leppisid nad kokku nii, kuidas mõlema ajakava lubas. Tänavu 25. juulil panid nad ametlikult leivad ühte kappi või õigemini puuistikud mulda.

Nimelt ei soovinud pruutpaar kingituseks ei rohkemat kui istikuid maakodu aeda istutada. «Vaatan vahel pulmapere ühispilti: kõik head ja fantastilised inimesed olid kohal,» ütleb Evelin. «Tõeliselt soojad ja kihvtid inimesed.»

Toredad inimesed kiirgasid nii palju soojust, et suutsid vihmasel suvel pulmapäevaks ainsa ja kõige palavama ilma välja meelitada. «Oli tõesti palav ja esimene jook, mis pulmas otsa sai, oli vesi,» lisab Evelin.

Kui tulevikust rääkida, soovib Evelin ka lapsi, kuid sinna on veel mõni aasta aega. Kui tekibki titeigatsus, läheb ta õe väikest last nunnutama.

Senikaua ihkab Evelin olla vaba ja sõltumatu. «Ma ei ütleks, et kui lapse saad, jääd vanaks, aga üks osa elust on siis lõppenud ja tuleb uus etapp,» selgitab ta.

Evelin ja Paide

Evelin on täiesti nõus, et kohtumine tulevase abikaasaga oli see, mis ta Paidesse tõi. Ain-Alar Juhansoni õde Piret Tuiken tegeles spordiklubiga Maribel ja otsis uut treenerit.

Nagu taevamanna oli see päev, kui vend tõi koju oma tüdruksõbra, lisaks veel võimlemistreeneri. «Mõtlesin, et proovin ära,» meenutab Evelin. «Kui esimest korda trenni tulin, siis mõtlesin, appi, mis nüüd saab!»

Muretseda polnud põhjust. Evelin kiidab väikelinna laps. «Nad on palju kohusetundlikumad ja töökamad kui suures linnas, nad kohe tahavad tulla,» selgitab ta. «Nad hindavad seda, et sõidan trenni Tartust, ja miks nemad siis ei peaks kõrvaltänavast tulema.»

Võimlemistreener Evelin usub, et on autoriteet ja eeskuju ka saavutuste pärast: kui juba treener on maailmameistrivõistlustel medali saanud, peavad ka nemad pingutama.

Paides on Evelini juhendada kolm-neli rühma. Tema käe all on kasvanud Viking Window korvpallimeeskonna ergutustüdrukud. «Olen vaadanud Paide koolidevahelisi võistlusi ja alati imestan, millised mõtted noortel on,» ütleb ta. «Usaldan noori ja annan neile tegutsemisel vabad käed.»

Kui sügisesed võistlused läbi, tuleb valmistuda festivaliks «K?olitants 2009». Ka Evelin Juhansoni kasvandikud on tõotanud Paide laval eelvoorus üles astuda.

Mõtteid selleks kogub Evelin igal nädalal kolm korda Tartust Paide poole ja tagasi sõites. «See on see aeg päevast, mil saan rahulikult oma mõtteid mõlgutada,» lisab ta.

EVELIN JUHANSON

Sündinud 16. juulil 1983 Tartus.

1990–2002 Tartu Tamme gümnaasium.

2002 Tartu Ülikoolis riigiteaduse erialal.

1996–1997 Eesti juunioride iluvõimlemiskoondise liige.

1997 Kreekas juunioride iluvõimlemise EMil rühmakavaga 13. koht.

2003 Austrias rühmvõimlemise MMil III koht.

2005 Türgis üliõpilaste universiaadi iluvõimlemise rühmakavaga 5. koht.