Elu sunnib pensioniiga tõstma

Tõnis Kõiv Foto: AFP / Scanpix

Pensioniea tõstmine kaitseb pensionäre ja pensioneid! Pensionea tõstmiseta peaks hakkama pensioneid vähendama, sest neid maksta pole raha.

Pensioniea tõstmine kahe aasta jagu võimaldab pärast 2026. aastat 5–10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist.

Reformierakond on seisukohal, et pensioneid ei tohi vähendada ei praegu ega ka edaspidi. Pensionid peavad suurenema koos majanduse kasvuga.
Kui jätta pensioniea tõus ära, väheneb praegune 42% keskmisest palgast moodustuv vanaduspension järgmise 15 aasta jooksul 32%-ni keskmisest palgast. Me pole sellega nõus.

Üks pensionireform korraga

Reformierakond on seisukohal, et sotsiaalmaksu ei saa tõsta, sest tööjõumaksud on Eestis isegi kõrged. Nad takistavad uute töökohtade teket ega aita kaasa tööpuuduse vähenemisele.
Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et motiveerida kõrgelt tasustatud töökohtade loomist ja sellega kaasnevate muudegi töökohtade teket. Nõnda suureneks sotsiaalmaksu laekumine, millest omakorda saab maksta suuremat pensionit.

Reformierakond ei toeta sisserändajate arvu kasvatamist kordades. Just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid endiselt tööturult praeguses pensionieas.
Praegu kehtib sisserände piirmäär on 0,1% elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisserännet suurendada 15 000–20 000 inimeseni aastas, sest tööjõust tuleks puudu. See oleks Eesti ühiskonnale liig. Me ei vaja teist Lasnamäed.

Just ülalkirjeldatud arengud on pensioniea tõusu alternatiivid. Tööpuuduse vastu võitlemine, ohutuma töökeskkonna tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine on riigi igapäevategevuses tähtsal kohal juba praegu. Siin pole tarvis ega võimalikki midagi oodata.
Reformierakond on kindlal seisukohal, et Eesti inimesed peavad olema terved ja elama senisest kauem täisväärtuslikku elu.

Kui seadusemuudatus vastu võetakse, on kuni aastani 2026 rahu majas. Hea valitsemise tava kohaselt saab tulla ainult üks pensionireform korraga.
Praegu on käimas meeste ja naiste pensionile mineku ea ühtlustamise reform, mis jõuab lõpule 2016 aastal. Siis saavad mõlemast soost eakad inimesed pensionile 63aastaselt.

Kui riigikogu otsustab 2010. aastal alustada uut pensionireformi aastast 2017, mil pensionile mineku iga hakkab tasapisi tõusma, on hea valitsemise tava jätkudes kindel, et enne aastat 2026 mingit uut muudatust alustada ei saa.

Kellele on pensioniea
tõus kasulik

Üldist pensionile mineku iga tuleb tõsta, et pikaajaliselt tagada pensionikassa jätkusuutlikkus, aga inimene küsib ikka – kellele see kasulik on? Vaatame siis asja selle nurga alt.
Kõige suuremad kasusaajad on praegused pensionärid, sest nende pension tulevikus suureneb. Samuti võidavad eelnõust 56aastased ja vanemad inimesed, sest nemad saavad pensionile praeguste reeglite järgi, aga neile on tagatud kõrgem pension.

Inimesed vanuses 50–56 eluaastat peavad mõne kuu hiljem pensionile minema, sõltuvalt täpsest sünniaastast.
Nooremad kui 50aastased peavad kaks aastat kauem töötama. Muudatus on pikalt ette teada ja on võimalik pensionile minekuks varakult plaane teha.
Lõppude lõpuks on praegune Eesti pensionisüsteem üles ehitatud ju kolme samba põhimõttel. I sammas on riiklik pension, II sammas on riigi ja töötaja ühine kogumispension ja III sammas inimese enda vabatahtlik tulumaksuvaba kogumispension.

Seega on inimesel märkimisväärne roll oma pensionipõlve plaanimisel ja otsuste langetamisel.
Pikemas perspektiivis kahaneb tööealiste elanike arv praeguselt neljalt töötegijalt iga 65aastase inimese kohta kolmele töötegijale aastaks 2030 ja lausa 1,8-le töötegijale aastaks 2050.
Kõige rohkem peaks oma pensioni pärast muretsema 25aastane noor inimene. Kui tema saab 65 ja läheb pensionile, on temale pensioni välja teenivaid tööealisi ainult 1,8 praeguse nelja asemel.

Keskmise oodatava eluea kohta on kõige värskemad andmed 2008. aastast: naistel 79,23, meestel 68,59 ja keskmine 74,06 aastat.
Meeste keskmine oodatav eluiga on viimase kaheksa aasta jooksul tõusnud neli aastat ja tõus jätkub. Samuti jätkub sihipärane töö õnnetusjuhtumitest tingitud surmade vähendamise nimel, mis kõige rohkem meeste keskmist eluiga alla viivad.

Tasapisi paraneb üldine elukvaliteet, millega käib käsikäes oodatava eluea kasv. Seega võib üsna kindel olla, et kui pensionile mineku aeg lõpuks paar aastat pikeneb, on keskmine eluiga juba oluliselt pikem ning pensionäripõlve saab tegelikult nautida kauem kui praegu.

Oma elukvaliteedi parandamiseks pensionärina saame pensionikindlustust tehes, tervislikult toitudes ja mõõdukalt liikudes juba praegu palju ära teha.

Tõnis Kõiv

riigikogu liige, Reformierakond