Järvamaa vajab uusi töökohti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Kõiv
Tõnis Kõiv Foto: AFP / Scanpix

Olen veendunud, et Järvamaa arengu võti asub Mäos. Seitse aastat tagasi pakkusin Äripäeva majanduskonverentsil välja idee arendada ettevõtlust Mäo–Särevere arengukoridoris.

Ühendades omavahel mõtteliselt kaks küla koos nende vahele jääva kahe linnaga, saame ala, kus elab rohkem kui pool Järvamaa elanikkonnast.

Piirkonnas on hea teedevõrk ja raudteeühendus. Ei näe mingit takistust, miks ei võiks omavalitsused koostöös ette võtta ühist ettevõtluse teemaplaneeringut, arendada infrastruktuuri ja piirkonda uutele ettevõtetele välja pakkuda.

Jätkub nii tööjõudu
kui ka kliente

Mäo–Särevere arengukoridoris on palju võimalusi. Enamik maakonna elanikkonnast on arvestatav nii tööjõu kui ka klientidena.
Järvamaa kutsehariduskeskus, Mainori kõrgkool, Tartu Ülikooli Türi kolledž pakuvad laialdasi võimalusi tööjõudu harida, täiend-ja ümberõppeks.
Puudu on hästi läbi mõeldud terviklik arengustrateegia, mida toetavad detailplaneeringud ja omavalitsuse valmisolek investeerida infrastruktuuri. Viimane on üks eeldustest, kuidas edukalt konkureerida pealinna ümbruse tehnoparkidega.

Mõistlik on luua projektiorganisatsioon, et pakkuda kvalifitseeritud abi ettevõtjatele erinevatest fondidest raha taotlemisel.
Juba ammu ei räägi keegi Paidest kui kehva joogiveega linnast. Kui ma 1996. aastal linnapeaks sain, oli kvaliteetse joogivee puudumine suur probleem. «Puhta vee» projekti tulemusel sai linn uue veehaarde ning 2003. aastal võtsime ette järgmise sihi: viia puhas joogivesi kõigi majapidamisteni ja kanaliseerida ka linnalähedased külad.

1. aprillil 2010 jõudis seegi projekt lõpule. Mõlemal juhul tuli lõviosa investeeringust Euroopast ning paidelased pidid tasuma vaid väikese omaosaluse.
Nüüd on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonisüsteem jõudnud Sillaotsa külla, kust pole enam pikk maa Mäoni.
Paide ümbruse forellijõed sunnivad väga ettevaatlikult suhtuma igasugusesse täiendavasse reostusse, seega on kõige pikaajalisem lahendus koguda kõik reoveed Mäos plaanitavalt alalt kokku ja suunata Paide puhastisse.

Teedevõrgu ehitus käib ja juba aasta pärast on lõplikult valmis Paide–Türi vaheline tee ning Mäo ristmik. Enam pole mõtet vaielda maha- ja pealesõitude üle, sest see rong on ammu läinud.
Sel kevadel algab ehitus Aruvalla–Kose lõigul ehk neljarealine maantee tuleb Mäole üha lähemale.

Omavalitsus hooligu
ettevõtjast

Üks hea näide Paidesse toodud tootmisest on käepärast võtta. Elektroonikaettevõte Brandner PCB, mis tegutseb Paides Tööstuse tänavas, oli aastaid tagasi Tallinna firma.
Minu juhitav linnavalitsus lõi koos volikoguga eeldused, et firma koliks Paidesse, ja nii juhtuski. Selgitasime välja sobiva kinnistu, koostasime linna kulul detailplaneeringu, puhastasime kinnistu ehitusjääkidest.

Brandner ehitas uue tootmishoone ja lõi paarkümmend uut töökohta. Mis veelgi tähtsam – linna ettevõtlus mitmekesistus, sest elektroonikatööstust Eestimaa südames varem ei olnud.
Ühistegevus loob töökohti
Väga tähtis on ettevõtjatega suhtlemisel tagada ausus ja läbipaistvus. Ettevõtjad hindavad ausat konkurentsi ega soovi end siduda kohaliku poliitilise võitlusega.
Kui Paide linnavolikogu müüs mõni aasta tagasi Sillaotsas asuvat hinnalist teeäärset kinnistut, olid tingimused juba ette määratud ühte pakkujat silmas pidades.

Otsustajatega seotud ühing võitiski «konkursi», kuid kinnistul pole siiani mingit silmaga nähtavat arengut olnud.
Niisugustest juhtumitest tuleb edaspidi hoiduda, kui soovime, et leiaks aset tegelik areng, et ettevõtjad investeeriksid, looksid töökohti ja kogukond saaks nende tegemistest kasu.
Konkurentsieeliste loomiseks vajame Järvamaal laiapõhjalist koostööd Paide valla, Paide linna, Väätsa valla ja Türi valla vahel.

Üheskoos rahastatakse proportsionaalselt elanike arvuga Mäo–Särevere ettevõtluse teemaplaneeringu koostamist, laialdast ettevõtlusalast teavitamist nii Eestis kui Põhjamaades ning ollakse valmis avalikult kasutatava infrastruktuuri rajamiseks.

Usun, et rong pole veel läinud ning Järvamaal on veel võimalusi saada kasu euroga liitumisele järgnevatest Põhjamaade ettevõtete Eestisse tulekust, tootmiste ületoomistest, uutest investeeringutest.
Peame pingutama, et töökohti loodaks just Järvamaale, siis ei pea meie inimesed tööotsinguil kodupaigast lahkuma.

Tõnis Kõiv

Riigikogu liige, Reformierakond

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles