Tööotsijat tuleb aidata

Kaia Iva Foto: Tiit Reinberg

«Teeme ära!» talgupäev andis 28 620 hakkajale inimesele mõnusa tunde ühisest kordaläinud töötegemisest 1116-s registreeritud talgupaigas.

Lisaks kõik need, kes talgupaiga ja selles osalejad vaid koduses arhiivis talletasid. Talgud tähendavad appitulekut ja koos töötegemist.
Eestlased saavad talgutööga hakkama suurepäraselt, sama sisukalt tuleb võimalusi otsida neile, kellel igapäevatööd pole!

Töökohad tekivad
Euroopa raha toel

Töökohtade tekkeks ja säilitamiseks on riik tegutsenud mitmes suunas. Kõige nähtavam on kasutada Euroopa toetusraha.
Tänavu on kavas Eesti majanduses kasutata toetusraha ligi 15 miljardit krooni, järgmisel aastal peaks see suurenema 17 miljardini.

Euroraha kasutamise intensiivsust näitab fakt, et protsentuaalselt on Eesti selles Iirimaa järel teisel kohal!
Kui arvestada, et miljardi krooni eest teedeehitust annab tööd umbes tuhandele ja tavaehitus kahele tuhandele inimesele, siis on selge, et pingutused õigustavad end igati.
Teine oluline valdkond on ekspordi toetamiseks loodud meetmed: laenu- ja ekspordigarantiid, toetused uute turgude leidmiseks. Lisaks ettevõtte alustamise ja kasvatuse toetus, ümber- ja täiendõppevõimalused.
Kuid vaatamata sellele, et loodud ja säilitatud on kümneid tuhandeid töökohti, on tööpaikade kadu ikka veel nii suur, et töötuse protsent kahaneb vaid pisitasa.

Järgmiseks aastaks saab prognoosida töötuse vähenemist vaid paari protsendipunkti jagu, seepärast on vaja kasutada kõiki võimalusi, mis aitavad neid, kes on pikaks ajaks töötuks jäänud.
Töötukassa vahendusel pakutavad lahendused tunduvad olevat veel tükati harjumatud ja neid pole veel piisavalt rakendatud.
Arvan, et just omavalitsustel on siin tähtis osa olla eestvedaja oma inimestele töövõimaluste pakkumisel ja korraldamisel.

1. mai talgupäeval leiti sageli, et paikkonnas oleks veel tarvis korrastustöid teha, mõni mahajäänud hoone lammutada, haljastustöid teha.
Miks siis mitte kasutada vajalike, kuid seni edasi lükatud tööde tegemisel neid, kellel juba pikka aega pole olnud püsivat tööd.
Lihtsamateks töödeks sobib tööharjutuse teenus, mille kestus saab olla kuni kolm kuud. Osalejale makstakse väikest stipendiumi ja vajadusel ka sõidutoetust.

Tööoskuste omandamiseks on võimalik kuni neli kuud kasutada tööpraktika teenust. Sel ajal makstakse samuti stipendiumi ja sõidutoetust.
Oluline on, et mõlemal puhul säilivad kõik teised töötule ette nähtud võimalused. Et sõidutoetuse ja stipendiumi maksmine sellisel kujul algas alles eelmisel sügisel, pole selle võimalusega iga kord veel osatud arvestada.

Võimalusi tuleb kasutada

Eraldi meede on ajutine tasuline töö – avalik töö. Selles osaleja saab kasutada ka teisi töötukassa teenuseid ja vaatamata sellele, et töö eest makstakse palka, säilib ka töötutoetus.
Palk tuleb maksta tööandjal ja seda vähemalt tunnitasu miinimumi järgi. Sellist tööd on võimalik teha kuni 50 tundi kuus. Erisus on, et avalikku tööd saab pakkuda vaid kohalik omavalitsus, mittetulundusühing või sihtasutus.
Ettevõtjate suuremat huvi on pälvinud palgatoetus. Kuni pool palka tasub töötukassa, kui võetakse tööle isik, kes on üle kuue kuu olnud töötu.

Kuni 24aastaste puhul kehtib kolme kuu määr. Tasub rõhutada, et kuigi selle aktiivsemad kasutajad on eraettevõtjad, siis seda toetust tohib maksta ka omavalitsuse asutustesse tööle võetud inimestele.
Kindlasti tahan kummutada juurdunud eksiarvamuse, mida on olnud lugeda lehtedest ja kuulda kohtumistel.
Nimelt ei lõpe töötu staatus pärast toetuste maksmise kuni 270 päevalist aega. Samuti pole töötuks registreerimiseks tarvis enne töötada.

Kui inimene nõustub täitma kokkulepitud tööotsimiskava ja on valmis sobiva tööpakkumise vastu võtma, säilib ka tema töötu staatus koos võimalusega kasutada töötukassa pakutavaid teenuseid. Pean eriti oluliseks seda, et riik tasub töötuna arvel olevate isikute eest ravikindlustusmaksu! Seega on registreeritud töötutele tagatud samad võimalused arstiabi saamiseks, kui seda on töötavatel inimestel.

Et ka see seadusemuudatus jõustus alles eelmise aasta maist, tasub seda võimalust meelde tuletada neile, kes on töötud olnud pikka aega ega pruugi muudatust teada.
Paiguti on ülearu suureks takistuseks peetud töötukassas vastuvõtul käimist. Ka siin on loodud paindlikke võimalusi.
Mitu omavalitsust teeb töötukassaga head koostööd ja pakub vastuvõtupäevadeks tööruumi inimestele lähemal, kokkuleppel on võimalik asju korraldada telefoni teel.
Koos töötukassaga saab probleeme leevendada, kui suudame talgutele omasel hoolival moel lahendusi otsida ja pakutud võimalused ära kasutame!

Kaia Iva

riigikogu liige, IRL