Maaelu on võimalik koostööd tegevas usinas kogukonnas

1. paneelis käsitleti ettevõtlust maal

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Türil toimuva Maa Elu päeva “Kas Sydney või Sindi?” vestlusringi esimesel debatil räägiti ettevõtlusest maal, teemapüstituseks humoorikas “Ettevõtlus maal või kurgikasvatus Kuu peal. On siin vahet?”.

1. paneelis käsitleti ettevõtlust maal

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

1. paneelis käsitleti ettevõtlust maal

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

1. paneelis käsitleti ettevõtlust maal

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Debatti modereerisid Rein Sikk ja Erik Gamzejev. Esmalt võeti arutluse alla, kuhu on jõudnud aastaks 2025 areneda põllumajandus, kui palju on töökohti ja kui palju vajatakse töökäsi.

Näiteks plaanib kitsekasvataja ja riigikogu liige Martin Repinski uut kitsefarmi, kus 10 000 kitse ja 10 uut töökohta. Repinski arvas, et 2025. aastal on Eestis kolme sorti põllumajandusettevõtjaid: suurtootjad, kes on väga efektiivsed; väiketootjad, kes teevad kõik protsessid ise; väikesed pereettevõtted. Viimaste arvu arvas Repinski veelgi kahanevat.

Nopri talu peremees ja "Maale elama" liikumise käivitaja Tiit Niilo arvates on tegelikkus karm. Eesti konkurentsivõime Euroopas väheneb, kuid Eesti riik ei suuda võrreldes naabritega toidutootjaid aidata. “Väikeseid jääb vähemaks ja suuremad lähevad muudkui suuremaks,” ütles ta.

Siiski unistas Niilo, et 2025. aastal on Eesti mahemaa ja müüb lisaväärtusega kalli toote ekspordina välismaale.

Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas tõi välja Eesti kaks suurt tugevust: digiteenused ning puhas loodus ja toit. “Me oleme harjunud, et toit on puhas, aga kui Brüsselis soovin poest hakkliha osta, siis puhast liha ei leiagi, kõikjale on lisatud e-aineid,” lausus ta.

Setomaa ülemsootska ja kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots ütles aga, et Setomaal tehakse juba ettevalmistusi, et oleksid olemas mahetooted ja et saaks neid ka eksportima hakata. Üksi on seda küll raske teha, kuid selleks luuakse ühistuid.

Järgmine alateema oli turism ja otsiti vastuseid küsimustele, kuhu on aastaks 2025 jõudnud areneda maaturism, kui palju on töökohti, mis teenuseid pakutakse.

Põhjaka mõisa omanik ja kokk Märt Metsallik arvas, et maaturismi olukord läheb kindlasti paremaks, arenema peaks ka seiklusturism, mis vastanduks linnarutiinile.

Kaja Kallas rääkis virtuaalsest reisimisest, mille Google kindlasti varsti ära teeb. “Võiksimegi siinkohal mõelda, kuidas see enda kasuks keerata,” leidis Kallas.

IT-asjatundja Peeter Marvet tahaks maal teatud asju õppimas käia, näiteks kokkamist või kitsekasvatust.

Annela Laaneotsa sõnul tuleks aga mõelda sellele, kuidas turist Tallinnast edasi meelitada.

Tiit Niilo rääkis veel, et kui põllumeheks on maal raske hakata, siis turismiga on seal hoopis lihtsam alustada.

Edasi arutleti kaugtöö arengu üle maal. Martin Repinski leidis, et olekski hea, kui inimesed saaksid teha tööd maalt. “Paljud meie haigused tulevadki sellest, et inimene on loodusest kaugel, kuigi tegelikult oleme ju osa loodusest,” lausus ta.

Märt Metsallik ei usu, et kümne aasta pärast oleks kaugtöö peamiseks töövormiks saanud, sest inimesed vajavad töökohta, et end distsiplineerida.

Annela Laaneots arvas aga, et maale ei meelita elama mitte tehnilised võimalused, vaid kogukond. Kui inimesel on maal sotsiaalselt hea olla, on tal ka üldiselt hea olla.

Järgmises teemaplokis arutati, kuidas ja milliste vahenditega turundatakse kümne aasta pärast maaelu ja maaettevõtlust ning kas maksusüsteem võiks seda toetada.

Soovitakse väikeetevõtjale soodsamat maksusüsteemi, kuid majandusgeograaf Garri Raagmaa meelest ei tuleks maksusüsteemi muutmisega õnn õuele.

Annela Laaneotsa ütlust mööda on riik pannud prioriteetsele kohale äärealad ja sealse elanikkonna, kuid eesmärki tegudega ei toetata.

Kaja Kallas selgitas, et paljud riigid maadlevad erisustega maksusüsteemisa, sest erandeid hakatakse kergelt ära kasutama ning need, kellele need mõeldud on, ei saagi lõpuks olulist kasu.

Viimasena võeti luubi alla väärtushinnangud: millised neist peaksid muutuma, et soodustataks maaelu ja maaettevõtluse arengut.

Kaja Kallase arvates ei ole õige vastandada maa- ja linnaelu või Eestis elavaid ja võõrsil elavaid eestlasi. “Meie inimesed ei tee koostööd omavahel, ei usaldata üksteist. Koostöö on aga kõige alus,” leidis ta.

Tiit Niilo meelest on maal usinus ja kokkuhoidmine edasiviid jõud. Koostööhimuga on tõesti kõige halvem olukord. “Ühistegevus on asi, mis maal peaks olema, aga aastad on teinud meie usaldusega oma töö. Maale on oodatud need, kes sealset keskkonda tegelikult hindavad,” selgitas Niilo.

Annela Laaneotsa arvates suudavad samuti maal elada keskmisest tugevamad inimesed. Peaks tegelema arusaamaga, et Eesti on meie kodu, olgu see siis Tallinn või Obinitsa.

Martin Repinski meelest pöörame liiga palju tähelepanu neile, kes on tulnud maale elama, aga unustame need, kes on seal kogu aeg olnud. “See on meie viga,” ütles ta.

Repinski teeb ettepaneku pöörata tähelepanu hoopis neile, kes on maal kogu elu elanud.

Tagasi üles