Positiivsus ja pai leevendavad hirmu ja ärevust

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markus Udam läheb järgmisel nädalal Paide ühisgümnaasiumi esimesse klassi. Kooliaega ootab nii tema kui ka ema Margit, kes enda sõnul elumuutuse üle ei muretse, sest laps on piisavalt kooliküps. Et koolis võiks tekkida probleeme, pole emale pähegi tulnud. «Kool on lahe!» ütles ta.
Markus Udam läheb järgmisel nädalal Paide ühisgümnaasiumi esimesse klassi. Kooliaega ootab nii tema kui ka ema Margit, kes enda sõnul elumuutuse üle ei muretse, sest laps on piisavalt kooliküps. Et koolis võiks tekkida probleeme, pole emale pähegi tulnud. «Kool on lahe!» ütles ta. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Aravete keskkooli psühholoog Ada Kiipus soovitab vanematel õppeaasta eel hoida rahulikku meelt, sest närvilisus ja negatiivsus võib üle kanduda lapsele. Juba tekkinud koolihirmu tuleks suhtuda tõsiselt.

Mida on vanemal veel võimalik teha, et uue kooliaasta algus oleks lapsele muretu ja rahulik?


Väga olulised on vanema enda hoiakud ja emotsioonide jälgimine. Kui vanem on närviline, dramatiseerib asja üle või on tal hirmud seoses uue õppeaastaga, siis see kandub ka lapsele.
Vanema ärevus võib olla tingitud tema kooliaja mälestustest. Kindlasti on ju neid, keda kooliajal tõrjuti või kiusati, ning neil on nüüd hirm, et nende lapsega võib samamoodi juhtuda.
Oluline on ka jälgida, et vanemad omavahelises suhtluses ei anna koolile ja õpetajatele hinnanguid, sest laps võtab selle kooli kaasa. Pärast võib vanem olla hädas, et laps ei saa mõne õpetajaga läbi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles