Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Teisipäeval jõudis Järvamaa kutsehariduskeskuse vesiviljeluse õppe- ja katsebaasi 1500 vikerforelli noorkala, kes leidsid elupaiga kolmes jaheda veega sisebasseinis. Nende saabumise eesmärk on olla kalakasvatuse õppuritele töövahendiks ja pidada uutmoodi elukeskkonnas täiskasvanuks saamiseni vastu.
 
* Paide koolide algklassilapsed sõidavad praegu ujulasse ja kooli tagasi tellitud bussidega, et tagada õpilaste tervis ja turvalisus. Uue ujula valmides kaob linnakoolides bussi järele vajadus, sest mõlemast koolist jõuab kõndides ujulasse loetud minutitega.
 
* Tänavu on Järvamaale tekkinud mitu päikese¬elektrijaama, suuremate teede ääres on neid näha Mäos ja Türi-Allikul. Veel sel aastal valmib päikesejaam ka Imavere lähistele. Päikesejaama kolmele hektarile Paia ristist Viljandi poole, rapsitöötlemistehase vahetusse lähedusse rajab puidutööstusettevõtte osaühing Combiwood.
 
* Tuleva aasta veebruaris möödub viis aastat, kui Keity Kinkman (16) sai diagnoosi, mis keeras senise elu pea peale ja seadis kahtluse alla ka unistuse kunagi emaks saada. Väsimus, pidev janu ja öine tualetis käimine tundus esialgu tüdrukule ja ka tema emale Lianale midagi, mis on hiljuti põetud haiguse järelkaja.
Ema muretses, et ehk on trenne ja hobisid liiga palju. Igaks juhuks rääkis ta kahtlusest perearstile, kes saatis Keity põiepõletiku välistamiseks laborisse uriinianalüüsi viima.
Selle näitajad olid nii tõsised, et Keity pidi päevapealt haiglasse minema. «Need olid ikka väga korrast ära,» mäletas ta.
Esimeste haiglapäevadega selgus, et Keityl on esimese tüübi diabeet, mis eeldab eluaegset insuliiniravi.
 
* Eelkooliealistele võõrkeelt tutvustada pole sugugi liialdus, sest nad ahmivad selles eas endasse kõiki teadmisi ja sellelt pinnalt on hiljem hea süsteemse keeleõppega edasi minna. Paidelane Kristina Kiisk on kasvatanud oma kahte last teadlikult kolmekeelses keskkonnas ja on tulemusega rahul. Kristina ja Meelis Kiisk otsustasid Ameerikas elades, et ei soovi oma lapsi (Keiriin 2,5 ja Annemarii 4,5 – toim) kasvatada üksnes inglise keelt kõnelevateks maailmakodanikeks. «Kuna minu kodune keel oli omal ajal osaliselt vene keel ja Meelisel eesti keel, siis otsustasime, et kodus räägib ema lastega vene ja isa eesti keeles. Inglise keelt said nad keskkonnast,» ütles Kristina Kiisk.
 
* Erialalt keskkonnamees, igapäevatöö poolest autofanatt, südamest muusik Alan Olonen, artistinimega Kali Briis, ütles juba viis aastat tagasi tehtud usutluses, et ei näe ennast Paidest kuhugi minemas. Ta on olnud sõnapidaja mees! Seega ei maksa kahelda: kui selline sõnapidaja lubab kuu lõpuks jõuda uue albumi «Cloudy with a Chance of Briis» väljaandmiseni, siis see ka tuleb.
 
* Ei esimene lumi ega püsiv külm ole esimene märguanne, vaid viimane hoiatus, et aeg on auto enne talve üle vaadata. Eelkõige ikka seepärast, et turvaliselt sihtkohta jõuda. Isegi kuni viie aasta vanune auto, mis on käinud korrapäraselt tehnohoolduses, vajab talvist ettevalmistust.
See hõlmab kaugelt rohkem kui jääkaabitsa või muu jää eemaldusvahendi ja lumeharja autosse viimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles