Laupäevase Järva Teataja tutvustus
Digilehest loe lugusid alates keskööst rubriigist "Paberleht"

FOTO: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* «Uue kooliga on mingi jama!» on suvel klassikaaslastena ajateenistusse läinud Paide poisid üht-teist kuulnud kodustest uudistest. Metsas sõdurielu elades on ühisgümnaasiumis kooliteed alustanud ja riigigümnaasiumis lõpetanud sõdurpoistele nende kunagise koolimaja asemele kerkinud uue hoone käekäik siiski üsna kauge mure. Pealegi pole telefonid metsas lubatud. Elu välilaagris pole meelakkumine: täisvarustuses ja relv kogu aeg käeulatuses väljaõppel päevas kümneid kilomeetreid maha sõtkuda väsitab niipalju, et puu all paariks tunniks silma kinni lastes keeratakse hoovihma peale vaid teine külg. Järva Teataja läks vaatama, kuidas 1. juulil klassiga ajateenistusse läinud Paide gümnaasiumi vilistlastel kaks ja pool kuud pärast teenistuse algust läheb ja mis on neist saanud.

* Paide tüdruk Elis Pärn tunneb ennast Järvamaa keskraamatukogu lasteosakonnas koduselt ja orienteerub riiulite vahel sama hästi kui raamatukogu töötajad. Sel suvel luges ta vabatahtlikult läbi 74 raamatut, kuid lugemisisu ei saanud ikka täis. Elis Pärn (10) ütles, et lugeda on talle meeldinud niikaua, kui ta ennast mäletab. «Mind ei sunni selleks keegi. Tahan lugeda ja valin raamatud välja,» sõnas ta. Järvamaa keskraamatukogu suvelugemises osaledes võttis ta siiski kuulda ka raamatukogu töötajate soovitusi, sest osa raamatuid poleks muidu arvesse läinud. Elis ütles, et pidi mõnikord raamatukogus tõendama oma lugemisinnukust. «Kui võtsin paarisajaleheküljelise raamatu ja viisin selle juba samal päeval tagasi, küsisid raamatukogu töötajad kahtlustavalt, kas ma päriselt ka selle läbi lugesin. Jutustasin siis neile, millest raamat räägib, ja sain templi kätte,» selgitas ta.

* Statistika järgi sureb Eestis enesetapu tõttu aastas umbes 200 inimest ja hinnanguliselt on iga enesetapu kohta 25 katset. Järva Teataja vestles kahe Paides tegutseva psühholoogiga, et saada aimu, kui paljud enesetapumõttega inimesed psühholoogilt abi otsivad ja kuidas tavainimesena suitsiidile kalduvaid lähedasi aidata.

* Järvamaa laulu- ja tantsupidu kuulutas Järvamaa omavalitsuste liit välja konkursi järgmise aasta peo kavandi leidmiseks. Kui varem on tulemused selgunud juba juuliks, siis tänavu kuulutati võitja välja septembri alguses. Võitjate rõõmu mõnekuine ootus sugugi ei vähendanud. Järvamaa omavalitsuste liidu kokku kutsutud komisjoni otsuse järgi võitis Kätlin Merisalu ja Marika Kuusiku esitatud ideekavand «Hingesugulane», mis jäi sõelale kolme kavandi hulgast. Merisalu märkis, et mõtet kord ühiselt maakonna pidu korraldada on nad Kuusikuga veeretanud aastaid. «Meil on mitu aastat olnud see mõte, et 2020 võiks olla meie ühine pidu. See on selline sümboolne arv, ja üks eluunistus on nüüd täidetud,» ütles ta.

* ASi Väätsa Prügila nõukogu otsustas neljapäeval häältega 3:2 esitada prokuratuurile avalduse endise juhatuse tegevuse asjaolude väljaselgitamiseks. ASi Väätsa Prügila nõukogu esimees ja Järva vallavanem Rait Pihelgas ütles, et ajendi ettevõtte eelmise juhatuse liikmete tegevuse uurimiseks andis audiitori prügila eelmise majandusaasta aruandele lisatud märkus, et ettevõte ladestusala sulgemise eraldis summas 1 730 458 eurot võib olla üle hinnatud. Peale selle oli nõukogule teatavaks saanud, et endine juhatus on vaba ladestuala suurust tegelikkusest väiksemana näidanud.

* Eesti meeste kuulitõukajate paremikku kuuluv Kert Piirimäe sattus kevadel kodusesse Koigi põhikooli kehalise kasvatuse tunde andma. Sügis ei too selles suhtes muutust ja ta jätkab hariduspõllul oma vao ajamist.

* Neljapäeval linastub Paide muusika- ja teatrimajas järvalase Meelis Muhu ja Minna Hindi täispikk tõsielufilm «Jagada või mitte jagada». Filmi keskmes on Londonist Eestisse elama asunud Mark, kelle soov on muu maailma eeskujul eestlastele näidata, et ka ilma raha ja asjadeta on võimalik ära elada.

* Kuud on aegade jooksul seostatud hullumeelsusega. Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem ja Vana-Kreeka filosoof Aristoteles uskusid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat aju. Pliniuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk. Kuu mõju inimestele usutakse ka tänapäeval, väites, et täiskuu ajal sagenevad enesetapud, mõrvad, liiklusõnnetused ning psühhiaatriahaiglatesse võetakse sel ajal vastu rohkem inimesi. Siiski on mitu uurimust need väited ümber lükanud.

Tagasi üles