Päästeamet: Valmistume ootamatusteks
15. oktoober 2020, 07:53
/nginx/o/2020/04/28/13075497t1h8552.jpg)
Kõige lihtsam valem ootamatustega toimetulekuks on olla valmis. Olla valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. Tõsi, kui pliit on katki saame alati minna naabri juurde, kui too lähedal elab. Aga kui torm viib elektri, siis ei ole ka naabrist suurt kasu, kirjutab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.
Ehk veelkord see valem – ole valmis 7 päeva iseseisvalt hakkama saama, et sul oleks kõik ellujäämiseks vajalik olemas ja suudad ilma mugavusteta endale ka meelepärast tegevust leida. Ning oluline on meeles pidada ka seda, et mida suurem on kriis, seda kauem jõuab sinuni riigi, või omavalitsuse abi.
Üks olulisemaid muutujaid selles valemis on toit, vesi ja ravimid. Ilma nendeta ei jää inimene lihtsalt ellu. Jälgi ettevalmistusi tehes alati seda, et sul oleks kodus vähemalt nädala toiduvaru, piisav kogus vett (üks inimene vajab 3 liitrit vett ööpäevas, seega 21 liitrit nädalas) ja kui tarbid regulaarselt ravimeid, siis neidki võiks olla vähemalt nädalajagu alati olemas. Vett ei peagi alati kuskile kanistritega ladustama. Piisab, kui tead kust vett saab, juhul kui kraanist seda enam ei tule. Ja toitu ei pea samuti varuma kuhugi kasti – pigem võiks see varu olla samuti ringluses, et see ei aeguks. Lihtsalt paki makaronide asemel osta kaks, mõni konserv võiks alati olla varus ja kaua säilivaid toiduaineid samuti. Ja mõistagi osta ainult neid tooteid mida sa ka sööd – muidu on kriisi ajal masendus veelgi sügavam, kui pead neelama näiteks kassikonservi.
Eesti kliimas on kindlasti olulisel kohal ka toasoe. Olgu siis tahkeküttel või gaasil töötav lahendus. Tegelikult saab väga lihtsate lahendustega kodus elementaarse sooja sees hoida, tuleb lihtsalt nippe teada. Ja tihti on nii, et need vahendid, mis elektrikatkestuse ajal sooja annavad, võimaldavad meil ka süüa teha. Seega kaks ühes lahendused on täiesti reaalsed.
Loe edasi siit!