Kolmandas kvartalis ehitati vähem uusi hooneid

Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 12% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eesti ehitusturul vähenesid mahud 10%.

 

Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 817 miljoni euro eest, sellest hooneid 518 miljoni ning rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 299 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13% ja rajatisi 10% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kohalikku ehitusturgu mõjutas enim uute hoonete ehitusmahtude vähenemine. „Aasta esimeses pooles veel kasvu näidanud rajatiste ehitamine hakkas kolmandas kvartalis samuti kahanema. Seda eelkõige tingituna remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemisest,“ lisas Sinisaar.

Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes aastaga ligi kolmandiku võrra. Vähem ehitati nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, aasta varem 8%.

​Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 817 miljoni euro eest, sellest hooneid 518 miljoni ning rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 299 miljoni euro eest.

Ehitisregistri andmetel sai kasutusloa 1900 uut eluruumi, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem valmis eluruume Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 3338 eluruumi ehitamiseks ehk kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli jätkuvalt korterelamu.

Kasutusse lubati ka 316 mitteelamut, kus on kasulikku pinda kokku 186 000 ruutmeetrit. Kõige rohkem lisandus uut lao-, haridus- ja tööstuspinda. Võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.