Riigiteede liiklussagedus kahanes aastaga 2,4%

Kuido Saarpuu
Copy
Liikuvusuuringu andmeid kasutatakse tee-ehituse plaanide tegemiseks.
Liikuvusuuringu andmeid kasutatakse tee-ehituse plaanide tegemiseks. Foto: Eero Vabamägi

2020. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kahanes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2019. aastaga 2,4% ehk 1032 autolt 1007 autoni ööpäevas. 

2019. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2018. aastaga 3,8%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

2020. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5407 autot ööpäevas (võrreldes 2019. aastaga langus 3,5%), tugiteedel 1641 autot ööpäevas (langus 1,3%) ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas (muutus 0,0%).

2019. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2018. aastaga 3,8%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub Tallinna–Narva maanteel, mille lõigul 9,2–11,0 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 507 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 13,0–13,8 km, kus sõidab 28 259 ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,7–8,5 km, kus sõidab 25 539 autot ööpäevas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne. 2020. aasta puhul oli märkimisväärseimaks liiklussagedust mõjutavaks teguriks koroonakriis ning sellest tulenevad piirangud.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2020. aasta lõpu seisuga kokku 109 püsiloenduspunkti ning 41 perioodilist loenduspunkti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles