Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Kõrgete elektrihindadega on kimpus nii tavainimesed kui ka omavalitsused. Paide linnavalitsus on otsustanud alates 15. augustist lülitada tänavavalgustuse sügistalveks säästurežiimile, et natukenegi linna rahakoti kulusid kokku hoida. Meetmed rakenduvad terves omavalitsuses. Paide linnapea Eimar Veldre ütlust mööda otsus kergelt ei tulnud. Juba suve hakul katsetati linnas tänavavalgustuse väljalülitamist. «Kui pool juunit tänavavalgustust ei olnud, maksis see sama palju kui eelmisel aastal terve juuni kokku. Energiahinnad on aastaga nii palju üles läinud, et kokku me eriti ei hoidnud, aga suutsime ära hoida ülekulu,» selgitas ta.

* Kui selle nädalaga jõudis lahenduseni põletav küsimus, kes ja millal peaks teisaldama Narva linna piiril seisva punatanki monumendi, käib Türil omamoodi võistlus selle üle, milline värv sobib paremini ehtima Kesklinna kalmistul asuvat nõukogude võitlejatele pühendatud mälestusmärki. Kord juba ööpimeduse varjus mälestusmärgi sinikollaseks võõbanud anonüümne maaler pole jätnud jonni ning värvis salaja vahepeal iluravi saanud mälestusmärgi uuesti Ukraina lipu värvidesse.

* Augusti esimesel päeval andis keskkonnaamet loa karusid küttida. Üle Eesti tohib küttida 90 karu, neist 12 Järvamaal. Nüüd, kui halduskohus on MTÜ Eesti Suurkiskjate algatatud õiguskaitse taotluse rahuldanud, peatatakse karujaht enne aega. Põhjenduseks, miks keskkonnaameti 29. juuli korraldus tuleks tühistada, tõi MTÜ Eesti Suurkiskjad selle, et karusid peaks küttima ainult erandkorras ja eritingimustel. Nende hinnangul on keskkonnaamet juba aastaid seadusest mööda vaadanud ning andnud välja karu küttimise lube mitte erandtingimustel. Jahikeeld kehtib kuni menetluse lõpetava kohtuotsuseni. Järvamaa jahindusklubi tegevjuhi Lauri Ellrami ütlust mööda suutsid Järvamaa jahimehed küttida esimese nädalaga kolm karu.

* Kuigi väljas valitseb veel suur suvi, on küllap kauplustes ostjad juba märganud, et riiulitele on tasapisi ilmunud koolitarbed. See tuletab meelde, et laste puhkus saab peatselt läbi ja suveseikluste asemel tuleb koolipinki tarkust taga nõudma minna. Palju on selliseid lapsi, kelle vanematel pole raha, et poest uhiuusi pinaleid, koolikotte ja muud tarvilikku soetada. Paides tegutseva iluteenindaja Triin Paabo eestvõttel kogutakse tänavu viiendat aastat linna vähekindlustatud, toimetulekuraskustes ja sotsiaalselt toimetulematute perede lastele koolitarbeid. Heategevuslik kogumiskampaania jõuab vahefinišisse selle nädalaga, sest Paabo kogub annetusi veel kuni käesoleva nädala lõpuni. Seejärel viib ta kooliasjad linnavalitsuse lastekaitse­spetsialistidele, kes need abi vajavate lasteni toimetavad.

* Unustame hetkeks aukus tänavad, eelarved, kergliiklusteede ehituse ja hommikul vara töökohustuste juurde naasmise. Kolm rõõmsameelset omavalitsusjuhti annavad vastuse 33 küsimusele, mis aitavad sukelduda valla- ja linnajuhtide sisemaailma. Paide linnapea Eimar Veldre, Türi valla­vanem Ele Enn ja Järva valla­vanem Toomas Tammik paljastavad oma elu kõige piinlikumad hetked, eluunistused ja viimati nutetud pisarad.

* Panen neli numbrit suuremad kroksid jalga ja jooksen õue. Tolmukihi all ootab mind maasikapunane jalgratas, mille kodarate vahele on endale mitu kodu pununud ämblikud. Kougin mitme ratta vahelt välja endale sobiva, mille homseks retkeks ette valmistan. Nimelt plaanin homme toimetusse auto asemel sõita jalgrattaga. Autoga sõites kulub mul Koerust Paidesse jõudmiseks pool tundi, rattaga ilmselt nii kiiresti ei vänta, aga kui varem teele asuda, võiks hommikul kell pool kümme algavaks koosolekuks kohale jõuda. Et auto on üks suuremaid kuluallikaid, kõlab selline plaan väga hea rahalise kokkuhoiuna. Sõites tavalise bensiiniautoga, kulub ühes kuus puhtalt sõidule sadu eurosid ja iga kord tankides tahab vaikselt nutt peale tulla. Tudengina seda asja nii jätta ei saa ja millegi arvelt tuleb kulusid kokku hoida. Sööma peab inimene nagunii, seepärast tasub seda energiat mõistlikult ära kasutada ja auto asemel eelistada hoopis kondimootorit.

* Järva-Jaani ja Koeru kandi rahval on juba mõnda aega olnud privileeg, et nende juurde vurab sõõrikuauto. See on Donut Stop ehk Sõõrikupeatus, mille on käima pannud hiljuti Järvamaale maakodu soetanud Sünne ja Mait Paldra. Nende heatahtlik soov on pakkuda inimestele värskeid, sooje ja suus sulavaid augusaiakesi. Sünne tegi kohe selgeks, et see, mida tema valmistab, on kõige ehedam ja naturaalsem sõõrik. «Inimesed ei tee lihtsalt enam vahet, mis on mis. Ollakse harjunud poelettidel nägema kirju glasuuriga sõõrikulaadseid tooteid, mis tegelikult on külmutatud keemia,» lausus ta.