Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Abikaasa ja sõpradega Roosna-Allikul mõduasja ajav Kristjan Aruoja näitab uhkusega suure, 675-liitrise kääritustünni peale, kus viimaseid päevi mulksub jook, mis mõdukoja valmimisele pühendatult kannab nime «Algus». Jah, teiste ustele koputamise ehk mustlaspruulijate ajad on läbi – see on päris esimene Roosna-Alliku mõdukojas kohapeal pruulitud mõdu.

«Ikka mesi, vesi ja pärm,» nimetab Aruoja valmiva mõdu koostisaineid. «Nii ajalugu kui modernseid võtteid hinnates on tulemus traditsiooniline mõdu, mis on kergelt magus ja kuhu pole lisatud eraldi marju. Valmistatud täielikult kodumaisest meest, nii kanarbiku kui ka metsikust ökomeest. See on kõige tüüpilisema mõduretsepti järgi tehtud jook,» selgitab ta.

Aruoja täpsustab, et selle mõdu puhul hakkas tegu pihta ligi pool aastat tagasi. «Mõdu valmimine sõltub nii kangusest kui ka stiilist, näiteks sellest, kas selles on marju või vürtse,» lausub ta.

*Eelmisel nädalal postitas tuntud loodusfotograaf Tarmo Mikussaar oma Facebooki seinale pildi, millelt vaatas vastu puujuurte vahele tehtud metsaonn. Esiotsa võis mõelda, et lapsed on endale toreda pelgupaiga leidnud. Aga humoorikat postitust lugedes üllatusid paljud. Mikussaar kirjutab: «Välja üürida kevadest hilissügiseni vabaks jäänud ühetoaline korter. Vesi sees. Madalad kommunaalkulud. Looduskaunis paigas. Karu. Tänud maakler Laurile!»

Tarmo Mikussaar ütles, et karupesa leidmise au ta endale võtta ei saa. Teda juhatas Kikevere kandis asetseva erilise talvekorteri juurde Imavere kandi jahimees Lauri Loog.

Küll aga üllatusid nad mõlemad, et selles erilise väljanägemisega pesas oli karu tõepoolest talve mööda saatnud ning see on täiesti kasutuskõlblik ka edaspidi.

*Türilane Ester Marjapuu (58) sai spordiga sinasõbraks alles kümmekond aastat tagasi. Praegu aktiivne harrastussportlane, kes jooksus, rattasõidus ja ujumises teeb silmad ette ka endast poole noorematele, uuendas alles hiljuti oma isiklikke jooksurekordeid. See näitab, et hea tahtmise korral ka sport vanust ei küsi.

Ester Marjapuud võib kohata rahvaspordivõistlustel, ujulas, metsarajal, ratta seljas, orienteerumistel või välismaal rogainidel. Sportimine on Estri igapäevaelu osa, kuigi see on siiski üks tema hobidest. Ametilt on Ester sotsiaalkindlustusameti ärianalüütik, mis tähendab esmaspäevast reedeni arvutitööd kontorilaua taga.

Kui algul andis Ester­ Marjapuu spordile näpu, siis nüüd juba terve käe. Tulemuste paranedes kasvas isu ning hakkasid tulema esimesed poodiumikohad ja karikad. Kuna võistlusklassid on sõltuvalt spordiüritusest erinevad, tuleb Estril võistelda vahel üle 35aastaste, vahel üle 55aastaste vanuserühmas. Mida suurem vanus, seda vähem konkurente, ent pole harv juhus, kui ta ka märksa noorematega võisteldes ikka medalile tuleb.

*Tänavu 45. korda aset leidev Türi lillelaat toob taaskord Järvamaale tuhandeid aiandussõpru igast Eesti nurgast, aga ka piiri tagant. Et oled laadal käinud, tõendab randme ümber olev käepael, see tänapäevane paberpileti asendaja, mis lõpuks enamasti prügikasti lennutatakse.

Aga omal ajal oli selle tõendiks, et oled Türil laadal käinud, ümmargune plekkmärk, milliseid vanaemade-vanaisade kapisahtlitest veel tänapäevalgi leida võib.

Türi aianduse ja mesinduse seltsi juht Pille Marrandi on tänavuse laada eel kokku kogunud nii palju märke, kui on suutnud. Kollektsioonis on nii esimese, 1978. aasta augustis olnud Türi lillelaada plekkmärk, mis on üsna väsinud moega. Aga ka eeloleva, 45. järjekorranumbrit kandva laada uhiuus märk. «See oli ikka uhke tunne, kui laadamärgi rinda said panna, ja ma mäletan, et meil kodus olid kõik lillelaada märgid seina peal ka,» lausub ta.