Järvamaa jahimeeste eileõhtusel kohtumisel riigikogu keskkonnakomisjoni liikme, Järva- ja Viljandimaalt valitud saadiku Tõnis Kõivuga (Reformierakond) jäid kõlama väited, et uus jahiseadus suretab välja eestlaste jahipidamise traditsioonid.
Jahimehed ütlesid oma mured välja riigikogu liikmele
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
7. veebruar 2013, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimeeste sõnul arvestab uus seadus eelkõige käputäie välismaiste suurmaaomanike huve. Samuti paneb seadus jahimeestele põhjendamatult suure kohustuse hüvitada maa-omanikele ulukite poolt tekitatud metsakahjusid. Tõnis Kõivu sõnul on aga tegemist hea seadusega, mis võetakse vastu veel enne 1. märtsi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Pärast neli aastat kestnud vaidlusi uue jahiseaduse eelnõu üle on jahimehed ikka oma tuleviku pärast hirmul. Jahimehed peavad ebamõistlikuks seadusesätet, mis lubab maaomanikel, kellele kuulub kaks kolmandikku jahipiirkonna pindalast, omavahel kokku leppida ja senine jahipidaja välja vahetada.
"Enamasti nende jahipiirangute kehtestajate taga on siiski suurfirmad, kelle omanikud on mitteeestlased. Ja see nüüd Eesti ja ka Järvamaa jahimeeste puhul toob meile sellise ohu silmapiirile, et edaspidi meie Eesti metsades jahti peavad mitte Eesti jahimehed, vaid välismaised jahimehed," arvas Järvamaa jahimees Ülo Mets.
"Tegelikult on jahimeeste arvates kavandatav jahiseadus suunatud teatud kitsale huvigrupile, kus taga on ainult 150 juriidilist või eraisikut, kelle soov on läbi kahjude hüvitamise jahipidamine Eestis tavakodanike jaoks võimatuks muuta," rääkis jahimees Kalle Grünthal.
Jahimeestele võib see aga tähendada ulukikahju nõuet kuni 100 eurot hektari kohta.
"Kindlasti ei ole seadus tehtud suurmaaomanikke silmas pidades. Seadus on tehtud maaomanikke silmas pidades ja arvestades sellega, et me liiguksime ka jahiseadusega omanike riiki ja omanikke arvestavasse riiki," ütles Tõnis Kõiv.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv ulukikahjude korvamiseks spetsiaalse fondi loomist ei toeta, kuna see ei motiveeri maaomanikke ja jahimehi ulukikahjusid ära hoidma. Kõivu hinnangul väljendab jahiseaduse eelnõu poolte vahel saavutatud kompromissi, millele saab muudatusettepanekuid esitada veel 11. veebruarini.(ERR Uudised)