Arvamusfestivalil kõva häälega välja öeldud mõte Paide linnas asuvast professionaalsest teatrist ei tundu asjaosalistele utoopilisena, pigem on muutunud aja jooksul usutavamaks.
Paide võibki saada kutselise teatri
10. detsember 2015, 07:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paidele annaks oma, professionaalne teater juurde nooruslikkust ja sisusügavust, usuvad nii Paide linnapea Siret Pihelgas kui ka Rahvusooperi Estonia direktor ja Paide kultuurikeskuse nõukoja liige Aivar Mäe.
Paide kultuurikeskuse remondi ja arenduse oma südameasjaks võtnud Mäe selgitas, et kuigi Paides annavad külalisetendusi kõik Eesti kutselised teatrid ning leping Eesti Kontserdiga toob linna vähemalt kümme kontserti aastas, annaks professionaalne teater linnale palju juurde.
Mäe näeks hea meelega, et Paide Linnateatri esimene hooaeg jääks aastatesse 2018/2019. Ta rõhutas, et kõige olulisem teatri loomise juures on leida tuumik, kes mõtleb ja tegutseb ühtmoodi. «Näiteks kuus noort näitlejat, kellega liituks lavastaja-dramaturg,» lisas ta.
Siret Pihelgase selgitusel on pärast arvamusfestivalil väljaöeldut Paide Linnateatri ideed korduvalt arutatud ning see on lisatud linna arengukavasse. Ka Pihelga meelest on rahast olulisem leida inimesed, kes moodustaksid teatri tuumiku.
Aivar Mäe ja Siret Pihelga hinnangul võiks Paide noori kunstiinimesi ligi meelitada. «Siin on noorel inimesel elu alustada ja jalad alla saada lihtsam, sest kinnisvara on odavam, aga kõik vajalik on olemas,» põhjendas Mäe.
Pihelgas lisas olulise tegurina juurde ülesmäge mineva kultuurielu, mis tema kogemust mööda on Paidesse kolinutele oluline olnud.
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ütles, et ministeeriumi tööplaanid uue teatri loomist ette ei näe – ei Paidesse ega kuskile mujale, sest algatus peabki tulema kohalikult omavalitsuselt. Sein lisas, et kui on soov teemat ministeeriumiga arutada, ootavad nad linna esindajaid koos täpse plaaniga, kus on ära näidatud ka linna panus.
Siret Pihelgas täpsustas, et rahasummadest pole veel juttu olnud, küll aga võimalustest teatri tegutsemist rahaga toetada. «Neid variante on palju ja neist rääkida on vara,» lisas ta.
Sama meelt oli ka Aivar Mäe, kelle hinnangul materiaalne pool professionaalse teatri loomist pigem soosib. Mäe selgitusel teatrimaja ehitada pole tarvis ning 2018. aastaks on kultuurikeskuse ja selle ümbruse korrastus ilmselt ühel pool. «Seega on vaja raha inimestele palga maksmiseks, aga needki summad pole müstilised. Koostöös linna, eraettevõtluse ja piletituluga on see täiesti võimalik,» lausus ta.
Mäe meelest võiks Paide Linnateatri trupi tuumik tekkida nii nagu Tartus tegutsema hakanud Viljandi kultuuriakadeemia vilistlaste loodud Musta Kasti puhul.
Ühe võimaliku koostööpartnerina näevad Paide Linnateatri eestvedajad Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli. «Kohtume jaanuaris praegu teisel kursusel oleva 28. lennu tudengite ja nende juhendajate Anne Türnpu ja Mart Kolditsaga, et nende mõtteid kuulda,» ütles Mäe.
Hillar Sein soovitas plaane tehes meeles pidada, et teatris vastab igale näitlejale lava taga kaks ja pool teenindustöötajat. «Tartus tegutsev Must Kast ministeeriumilt toetust ei saa, uue lavastuse väljatoomiseks otsivad nad rahastusvõimalusi ise ja tegutsevad projektipõhiselt,« selgitas ta.