Võta kaabits tuppa kaasa

Auto saab lumest ja jääst puhtaks peamiselt harja ja kaabitsaga. Kui need autosalongi jäävad, tähendab see enamasti, et lumesaju järel ust avades saavad istmed lumiseks (ja seega niiskeks). Seetõttu on märksa mõistlikum hari ja kaabits õhtul tuppa võtta!

Auto välise heaolu jaoks veendu, et hari oleks piisavalt pehme ega kahjustaks värvi ning kaabitsal poleks teravaid nurki, mis võiksid rikkuda klaasi. Erilise lisavahendina kasuta talvel jääsulatajat (nt nimega De-Icer), mis teeb sinu eest suurema osa tööd ära ehk sulatab jää. Jääsulataja on väga mõistlik abivahend juhul, kui jää on väga tugev, sest aitab vältida klaasi kraapimist.

 

Jäta kojamehed rahule

Vastupidiselt levinud müüdile ei tohi kojamehi aknast eemale tõsta. Jah, need ei jäätu nii akna külge, kuid üles tõstetuna venitad sa välja luua vedru, mille tõttu muutub kojamehe kontakt aknaga viletsamaks ja kojameeste efektiivsus kannatab oluliselt. Teiseks jäätub eemale tõstetud kojamees õhu käes nii kui nii, mistõttu peab selle hiljem pehmeks klopsima.

Mõistlik on jätta kojamees vastu akent, kuid pärast pikemat seismist tuleb veenduda, et see ei oleks akna külge jäätunud. Oodake selle lahtisulamist, sest muidu võite väänata luua või harja katki.

 

Eelsoojendi on mõnus autole ja inimesele

Eelsoojendi võimaldab auto mootori ja salongi sõidu alustamise hetkeks soojendada temperatuurile, mis tagab nii sõiduki sujuva käivitumise kui mugava sõiduelamuse. Eelsoojendus on ka tervislik nii autole kui selle kasutajatele.

Eelsoojendit on mõistlik kasutama hakata juba siis, kui termomeeter näitab veel 5 plusskraadi. Nullilähedastel temperatuuridel muutub käivitamine auto mootori jaoks vaevalisemaks ja salong jääb püsivalt niiskeks. Eelsoojendatud mootori käivitamine kulutab seda tunduvalt vähem ehk tagab pikema tööea. Samuti võib külma mootori käivitamine kütusekulu mitmekordistada.

 

Kontrolli akut enne talve saabumist

Kui auto akul on vanust juba üle mõne aasta, võib pärast külma ööd juhtuda, et jääd jalameheks – auto lihtsalt ei käivitu. Eriti tähelepanelikud peavad olema linnainimesed, kes sõidavad lühikesi disantse (alla 5 km), mille jooksul aku ei lae (piisavalt). Külm ilm mõjutab aku laetust oluliselt. Nii võib juhtuda, et eile tõrgeteta käivitunud sõiduriist jääb tänaseks parklasse.

 

Alusvanker muutub külmaga õrnaks

Kui külma ilmaga august läbi sõites kuuled kolinat, siis väga suure tõenäosusega põhjustab seda jäätunud vedelik amordis. Võimaluse korral vii auto sooja garaaži sulama. Kui see ei ole võimalik, siis kasuta ilmastikukindlat parkimismaja (nt mõne kaubanduskeskuse juures).Kuigi auto sooja garaazi viimine ei lahenda probleemi, tegelikkuses tuleks amort välja vahetada. Lisaks võib kolinat tekitada ka jäätunud lumi õõtshoobadel või muudel kohtadel kus ta satub kontaki teiste kereosadega ja tekitab mõningast kolinat.

Samuti tasub lasta üle vaadata amordid, sest väga külmade ilmadega võib amort pooleks murduda. Ka kõik muud alusvankri osad on külmas rabedamad, mistõttu need kuluvad kiiremini ja võivad hooletult liigeldes murduda. Seepärast on mõistlik sõita rahulikumalt.

 

Talvised kütuselisandid

Kütusetootjad lisavad kütustele talvelisandit, kuid käreda pakasega on eriti diislil oht hanguda. Seepärast tasub tanklas üle küsida, millisele temperatuurile vastavat lisandit on kasutatud. Juhul, kui termomeeter näitab suuremaid külmakraade, tasub kasutada täiendavat lisandit. Vastasel korral võite jääda tee äärde või kaotada auto võimekuses.

 

Väike kütusekulu, külm salong

Uued väikese mootori ja madala kütusekuluga autod ei pruugi külma ilmaga soojaks minna, kuna nende võimekusest võib jääda vajaka. Kui nõukaajal kasutati abivahendina pappi või puhvaikat, siis tänapäeval on olemas väga modernsed radiaatori tuulekaitsed, mida on lihtne paigaldada. Need aitavad auto kiiremini soojaks saada, kuid temperatuuri tõustes üle +10 kraadi, tuleb need kindlasti eemaldada. Muidu võib mootor üle kuumeneda!

 

Hoolda tihendid ja lukud

Pole vahet, kas auto on juba staažikas või äsja salongist välja sõitnud, kõikide uste ja luukide tihendid peaks talve hakul kuivatama ja silikoonõliga määrima. Ukselukkude, hingede ja piirajate õlitamiseks kasuta peenmehaanikaõli.

 

Tunne oma vedelikke

Klaasipesuvedeliku vahetamisega talvise vastu (vähemalt -20 kraadi) saab hakkama ilmselt igaüks. Kui pakane aga üllatab ja vedelik külmub, otsi soe garaaž või parkimismaja, et olemasolev üles sulatada ja uue vastu vahetada. Või lisa edasise jäätumise vältimiseks kontsentraati. Kui mõistad, et vedelik on külmunud, ära mingil juhul ürita pesurit kasutada, sest nii võib läbi põleda kaitse, pesuri mootor või puruneda vajalikud voolikud.

Jahutusvedelikku vaheta iga nelja aasta tagant, sest aastatega kaotavad lisandid oma toime. Selle vedeliku külmumine on üks levinumaid hädasid, sest sageli lihtsalt ei tulda selle peale, et jahutusvedelik üldse olemas on.