1921. aastal Järvamaal Kareda vallas, Taavet-Hansu talus viienda lapsena sündinud Robert-Rudolf Volk astus Kaitseliidu Järva maleva liikmeks 11. novembril 1938. aastal. “1938. aastal hakkas olukord Euroopas ärevaks muutuma, mistõttu otsustasin liituda Kaitseliiduga,“ meenutab vanahärra.

Otsusele aitas kaasa ka asjaolu, et Volki klassivend Paide gümnaasiumis oli Järva maleva pealiku poeg ning tema vanem vend Arnold oli õppursõdurina võidelnud Vabadussõjas ning teenis hiljem Eesti kaitseväes allohvitserina.

Eesti okupeerimise järel oli Volki elu sama kirju, kui paljudel tema eakaaslastel. 1941. aastal läks ta Nõukogude okupatsiooni eest metsa, tuli Saksa sõjaväe saabudes metsast välja ning läks 1942. aastal õppima Tartu ülikooli majandusteaduskonda.

1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke ja määrati politseipataljoni nr 36, mille koosseisus saadeti ta Neveli rindele. 1944. aasta jaanuaris toodi politseipataljon nr 36 Eestisse ning Robert-Rudolf Volk elas 9. märtsil Tallinnas üle ka märtsipommitamise.

Septembris liitus ta Pitka löögiüksusega ning 20. septembril nägi ta viimast korda ka admiral Pitkat, kes pidas oma meestele lühikese kõne.

Robert-Rudolf Volk varjas ennast kaks aastat metsas, kuid 1946. aastal ta tabati ning saadeti Viljandis asuvasse filterlaagrisse, kus ta vabanes 1948. aastal.

Kuigi Robert-Rudolf Volk tahtis astuda vabanemise järel Pallasesse, polnud see tema mineviku tõttu võimalik ning ta leidis endale tööd skulptor Anton Starkopfi ateljees, töötades seal kuni pensionile jäämiseni.

Uuesti liitus Volk Kaitseliiduga 10.oktoobril 2008, mil ta astus Kaitseliidu Tartu maleva I malevkonda.

Uuri malevkonna kohta lisaks siit!