Eesti üks staažikaimaid ilmavaatlejaid, Türi vallas Mäekülas elav Leo Rehela ei usu, et meid võiks ees oodata sajandi kõige külmem talv. Tendentside poolelt olla tegemist üldise ilmastiku soojemisega, mitte vastupidi.
Ilmavaatleja eesootavast ülikülmast talvest: suhtuge sellesse suure kahtlusega
28. oktoober 2016, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Mõnikümmend aastat tagasi oli ka aastaid, mil terve oktoobrikuu oli suur lumi maas," mäletas 1960ndatest aastatest ilmavaatlusega tegelev mees. "Teisisõnu varase lumekattega talvi on varem ikka rohkem olnud. Viimased paarkümmend aastat on talved olnud aga hilised tulema."
Juttu viimase saja aasta karmimast talvest Rehela ei uskunud. Pigem ajas see jutt teda tagasihoidlikult muigama. "Iseenese suurest tarkusest ma üle nädala ilma ette ennustada ei suuda. Viis päeva on maksimum," nentis ta. "Pikaajalisemad ennustused on rohkem taevasse vaatamine ja sealt mitte millegi nägemine. Kui ennustus on üle nädala pikk, siis tuleb sellesse suhtuda väga suure kahtlusega ja sellise ennustuse täppiminek on nullilähedane."
Rehela nentis, et mida aeg edasi, sest sujuvamaks aastaaegade üleminekud lähevad. "Päriselt külmad talved on juba kadunud. Tendents on sinna poole, et meie ilmastik muutub rohkem Lääne-Euroopa tüüpi," sõnas ta. "Aastate lõikes on ilmastik läinud 0,7 kraadi soojemaks. Sealhulgas talvine lume kogus väheneb, pigem suureneb vedalate sademete hulk (vihm, lörts)."
Järgmiseks nädalaks ennustas Leo Rehela lörtsise ilma püsimist. "Tuleb lörtsi, tuleb lund, vahepeal läheb lumi kindlasti ära- ilm püsib väga vaheldusrikas," sõnas ta.
Leo Rehela ilmavaatlused sisaldavad endast märkmete tegemist looduse märkide kohta (pilvisus, pilve liigid, tuule suund ja tugevus, sademed, lindude minekud-tulekud jms). See on mehe elustiiliks olnud juba aastakümneid.
Meie inimeste ilmahuvi Rehela väga suureks ei pidanud. "Jah, tuntakse küll huvi, milline tuleb puhkuseaegne ilm, olgu see suvel või talvel, aga sellega asi suuresti ka piirdub," nentis ta. "Talude ajal osati looduse märke paremini lugeda. Elu on muutunud mugavamaks ja eks inimeste igapäeva mõjutab ilm ka vähem."