Uue eakuse rahvakogust

Liisi Uder Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Valitsus on otsustanud, et ka pärast 2026. aastat peab pensioniiga tõusma, et edaspidi saaksid vanaduspensionärid keskmiselt umbes samasugust pensioni kui praegu.

Liisi Uder

Eesti Koostöö Kogu programmijuht

Pensioniiga tõstmata kukuks mõnekümne aasta pärast pension 280 eurole, mistõttu on seda teha vältimatu. Inimesed loodavad aga, et pensionieas moodustaksid nende sissetulekud 70–90 protsenti nende varasemast palgast.

Seega peame keskmiselt kõik töötama kauem. 2015. aastal töötas Eestis 18 protsenti 65aastastest ja vanematest inimestest. Nende keskmine sissetulek oli 900 euro ringis, samal ajal mittetöötavatel samas eas inimestel oli see 356 eurot.

Seega on töötavate vanemaealiste toimetulek parem kui mittetöötavatel. Millised muutused aga viiksid meid selleni, et veel rohkem kui viiendik vanemaealistest töötaks? Teavad paljud ju omast käest, et tervist ei pruugi jätkuda praegusegi pensionieani ja tööandja eelistab ikka nooremaid.

Kolmandikul Eesti täiskasvanutest pole mingit eriharidust. 21. sajandil, mil teadmised vananevad kiiremini kui eales varem, pole võimalik vaid üldharidusega kõrge eani töötada.

Kui inimesel puudub õpiharjumus, siis on teda raske ka 50-, 60- või 70aastasena uuesti koolipinki tuua. Seda näitab ka statistika, sest vanemate kui 45aastaste elukestvas õppes osaluse määr on oluliselt väiksem kui noortel.

Aastal 2050 võiks kõik olla hoopis teistmoodi. Elukvaliteet eakana võiks sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist, 60 protsenti 70aastastest võiks kas täis- või osakoormusega veel töötada, elukestvas õppes osalemise määr võiks mitte enam sõltuda vanusest. Inimestel (sh eakatel) võiksid olla mitmekülgsed oskused, mis aitaksid neil töötada mitmel erialal ja kohas ning samal ajal veel õppida.

Vaadates praegust olukorda ja tulevikku, pole võimalik, et juba praegu tegutsemata nii võiks minna.

Uue eakuse rahvakogus otsime ideid, kuidas inimesed tulevikus võimalikult kaua ja õnnelikult töötaksid, õpiksid ja elaksid.

Ideid ootame veebiaadressil uuseakus.rahvaalgatus.ee neljal teemal.

• Kindlustatus ehk kuidas tagada elamisväärne sissetulek eakana ka edaspidi.

• Eneseteostus ehk kuidas inimesed õpiksid ja töötaksid kõrge eani.

• Tervis ehk milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks enne aega tööturult terviseprobleemide tõttu.

• Kohanemine ehk mida peaks tegema, et pensionisüsteemi muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad.

Uue eakuse rahvakogu on pikk protsess, mille peamised tegevused on koondunud kevadesse.

Kuni 6. aprillini kogume veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee ideid. Kui ideed on kokku korjatud, siis aprilli jooksul hindame koos ekspertidega erinevatelt elualadelt ideede asjakohasust ja rakendatavust Eestis.

Mais tulevad teemaseminarid, kus ideede autorid koos ekspertidega valivad välja suurima positiivse mõjuga ideed. Seda läheb tarvis selleks, et anda ideede autoritele tagasisidet ning leida ühe probleemi lahenduseks kõige parem viis.

Mai teises pooles paneme teemaseminaridel toetuse saanud ideed üles rahvaalgatusveebi, kus inimesed saavad nende toetuseks allkirju anda.

Kui idee on kogunud tuhat allkirja, siis saadetakse see parlamenti arutusele.

Uue eakuse rahvakogu on meie kõigi ühine pingutus, et muuta tuleviku 70-, 80- või 90aastaste elu paremaks. Hoidke vaim virge, mõelge kaasa ja esitage oma idee juba täna!