Küllap on enamikule meist sööbinud mällu mälestused esimesest palgatööst ja sellest, kui meeliülendav oli hoida käes päris oma raha ning kuidas maitses selle eest ostetud jäätis.
Aitame noored tööeluree peale
20. aprill 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalvi Kõva
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Ilma tööta lapsepõlvesuvesid ei kujutanud 30-40 aastat tagasi ette. Kes rassis peedipõllul, kes pesi nõusid, kes aitas posti laiali vedada, kes korjas marju. Nagu tuhanded teised, nii sain ka mina oma esimese tõsise töökogemuse kõblast käes hoides.
Palju mehisem ja ka tulusam oli 14-15aastasena rohujahuveskis varahommikust hilisõhtuni tööd murda. Ja tööle ei mindud ainult palga pärast, see oli ka omamoodi auasi.
Põhiolemuselt pole lapsed ja noored muutunud. Ka nutiajastul tahab valdav osa neist koolivaheaegadel taskuraha teenida, samuti ennast proovile panna, midagi oma käte ja peaga korda saata. Mingil hetkel saadakse aru, et eurod ei tule seina seest.
Kindlasti pole ka praegustele noortele võõras tunne, et omateenitud rahal on teine mekk. Arvestatav hulk neist on saanud täisikka jõudes väärt kogemuse.
Pahatihti kõigile soovijatele paslikke töökohti ei leidu. Alaealiste palkamist on takistanud ka päris ranged reeglid ja bürokraatlikud tõkked, seda ka hooajatööde puhul. Pole ka ime, sest Eestis kehtiv kord oli seni karmim Euroopa Liidu omast.
Õige pea enam nii väita ei saa. Nimelt kinnitas riigikogu 12. aprillil töölepinguseaduse muudatused, mis lihtsustavad juba saabuvast suvest alates koolilaste tööle võtmist ja motiveerivad ka tööandjaid.
Uued sätted lubavad noortel juba sel suvel teha pikemaid tööpäevi. Näiteks tohivad 13-14aastased ja vanemad koolikohustuslikud lapsed teha juba sel suvel tööd kuni seitse tundi päevas ja kuni 35 tundi nädalas.
Veel kehtiv õigus piirab neil töötamist nelja tunniga päevas ja 20 tunniga nädalas. Et lapsed saaksid piisavalt puhata, ei tohi nad tööl käia rohkem kui pool vaheajast. 7–12aastased saavad vaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas.
15–17aastased noored, kes pole kohustatud koolis käima, võivad nagu täiskasvanud töötada kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seniajani olid neile seatud ajalised piirangud.
Olgu kohe öeldud, et muudetud seadus arvestab kõigiti lastekaitse põhimõtete ja tervisekaitse nõuetega. Edasi jääb kehtima töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri lastele keelatud töödest. Ka ei tohi töötamine mõjuda pärssivalt noorte haridusteele.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on kooskõlastamas ettepanekut, mille alusel hakkaks riik maksma ettevõtjatele toetust 13–16aastaste koolivaheajal tööle värbamise eest. Seda on plaanis teha tagasiulatuvalt töötukassa kaudu ning toetuse suurus on 30 protsenti alaealise brutopalgas
Tingimus on, et tööandja peab olema maksnud aasta jooksul ühele või mitmele alaealisele vähemalt tuhat eurot brutopalka. Uus kord jõustub samuti lähikuudel, mis tähendab, et tänavuste «suvetööde» eest on ettevõtjatel õigus küsida toetust järgmise aasta algul.
Varases eas saadud töökogemus annab noortele hea stardiplatvormi tulevaseks eluks. Töötamine õpetab otsustavust ja iseseisvust ning arendab sotsiaalseid oskusi ja läbilöögivõmet. Ja mis seal salata, motiveerib ka rohkem õppima ja edasi püüdlema.
Alaealiste töötamise soosimise kõrval tahab riik ulatada päästerõnga neile 16–26aastastele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega kasvata kodus last. Eestis on tuhandeid selliseid noori, keda on kutsutud ka kadunud ja nähtamatuks sugupõlveks.
On mitu põhjust, miks osa noori kas ei oska ja vahel ka ei taha endaga midagi peale hakata. Sageli on nii-öelda ripakile jäämise taga pooleli jäänud haridustee, perekonna toe puudumine ja majanduslik kitsikus koos madala enesehinnanguga.
Üha enam on meil vati sees kasvanud ja ülehoolitsetud noori, kes ei vaevugi pingutama ega tööle minema. Mugavam on kodus konutada, oodata emalt-isalt armuande ning väita, et tuhandest eurost väiksem palk on orjadele.
Mitteaktiivsete noorte seas on arvukalt ka neid, kellel on kõrgkoolidiplom taskus. Kui tööotsinguil tulevad tagasilöögid, siis kaob ka enesekindlus ja nii jäädaksegi pahatihti toaseinte vahele või kavandatakse Eestist lahkumist.
Et selliste noorte tulevik poleks tume, tahab valitsus kutsuda ellu mitteaktiivsetele noortele mõeldud tugisüsteemi. Koos omavalitsustega ja valmiva IT-lahenduse toel on kavas nn riskinoored üles leida, arvestada iga noore isikupäraga ja juhatada ta just talle sobiliku riikliku teenuseni, ennekõike tööotsimis-ja koolitusvõimalusteni.
2018. ja 2019. aastal rakenduva süsteemi keskne eesmärk on vähendada oluliselt mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu. Noored vajavad abi, aga neile tuleb ulatada õng, mitte kala.