Galerii: vanatehnika varjupaigas kestis muuseumiöö hommikuni

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Järvamaal asuvatesse muuseumitesse leidis muuseumiööl tee ligi 1500 inimest. Paljude muuseumite jaoks oli külastajaid varasemaga võrreldes rohkem. Vanatehnika varjupaigast lahkusid viimased külastajad alles hommikul.

Kõige enam külastajaid oli Järvamaa muuseumis ja ajakeskuses Wittenstein. Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ütles, et kahe maja peale kokku tuli külastajate arvuks 380, mis jagunes enam-vähem pooleks. „Meil oli programm nii seatud, et kui Lembitu pargis tegevused lõppesid, siis vallitornis algasid,“ täpsustas ta. Huvi oli nii suur, et esimesed külastajad olid muuseumis kohal juba pool tundi enne muuseumiöö algust.

Mültsi rõõmustas väga, et palju oli tulnud lastega peresid ning lapsed mängisid õhinal nii puldiautode kui ka arvuti-ja telekamängudega, mis olid neist endist vanemad. „Meil oli Windosws95 ja mustvalge sülearvuti,“ tõi Mülts näite. „Kristjan Kirspuu erakogust on aga muuseumis sügiseni vaadata arvuti, mille taga töötas ja võib-olla ka mängis Evelin Ilves,“ lisas Mülts.

Uuema aja mängudele ja mänguasjadele lisaks näeb muuseumis nii talulaste mänguasju kui ka lelusid, millega mängiti Stalini ajal ning nõuka-aja lõpul. Samuti on väljas kohalike mänguasjakogujate lelud.

„Mänguõhin oli lastes nii suur, et kolleeg Malle Hõbemägi nägi oma sõnul 30-aastase staaži jooksul esimest korda, kus laps keeldus muuseumist ära minemast ning vanemad viisid nutva lapse muuseumist ära,“ vahendas Mülts.

Teadusjuhi hinnangul näib olevat uus, tegevustega täiendatud väljapanek õnnestunud, sest reedel haaras mängulust näituse ülespanekut uudistama jäänud sakslasigi. „Üks mees tundis oma esimese arvutimängu ära,“ rääkis ta.

Külastajarekordi üle rõõmustab ka Eesti Jalgrattamuuseumi eestvedaja Valdo Praust, kelle sõnul leidis kella üheni öösel avatud muuseumisse tee umbes 304 inimest. „Väga täpselt me loendada ei suutnud, aga umbes sinnakanti see külastajate arv võis olla,“ täpsustas ta.

Seda on tema sõnul umbes kolmandiku võrra enam kui eelmisel aastal muuseumiööl. Täna tõstab Praust muuseumi jälle paika tagasi ehk muuseumiööks kokkupoole pandud rattad oma kohtadele, sest 2015. aastal avatud muuseumi jaoks tähendab muuseumiöö ka n-ö kõrghooaja algust, suvehooaeg kestab septembri lõpuni.

Praust lisas, et külastajaid oli üle Eesti ning tegemist oli omamoodi läbilõikega neist, kes reisida armastavad: oli noori ja vanu, eakaid ja lastega peresid. „Külalisteraamatu järgi jäid nad rahule,“ sõnas ta. Lisaks vanadelt šellakplaatidelt muusika kuulamisele, mälumängule ja rataste uudistamise võimalusele oli muuseumis avatud ka kohvik.

Eesti Ringhäälingumuuseumis ja Türi muuseumis oli külastajaid kokku 181. Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver kinnitas, et külastajaid oli võrreldes mullusega rohkem. „Siis oli neid 150 kanti,“ teadis ta öelda.

Kui Türi muuseumis said lapsed mängujuhiga mängida, siis ringhäälingumuuseumis mängisid vanad aparaadid. „Oleme proovinud nii-ja naapidi, kuid oleme aru saanud, et meie muuseumisse ei tulda programmi, vaid just nende aparaatide pärast,“ märkis Sihver. Palju rohkem mängib tema hinnangul muuseumiööl kaasa võimalus minna ja teha midagi koos. Nii on ka muuseumiöö külastajate suhtumine teine kui tavapäevade külastajatel. „Tavapäevadel inimesed vaatavad ja on sellised hästi tagasihoidlikud, aga eile õhtul sain ikka kolm minigiidituuri teha,“ võrdles Sihver. Kõige suurem seltskond, mis tal korraga ühe aparaadi ees oli, oli 25 inimest, kel jätkus küsimusi enam kui pooleks tunniks. „Niikaua, kuni inimesed meie vastu huvi tunnevad, lööme muuseumiööl kaasa,“ lubas ta.

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel sai külastajate arvuks eilsel õhtul 67. „Eelmisel aastal oli küll sadakond, aga üldiselt on see samas suurusjärgus, mis varasematel aastatel,“ täpsustas muuseumi programmijuht Kristi Kirss. Paljud külastajad olid kirjaniku lapsepõlvekodu uudistama tulnud Tallinnast ega hoolinudki mängimisest, soovisid niisama jalutada. Aga oli ka lastega peresid, kes mängisid muuseumirahva ja kodutütarde juhendamisel vanu mänge ja vanade mänguasjadega ning punusid paela. Kuulajate kõrvu paitas kandlemäng.

Võrreldes varasemate aastatega samasse suurusjärku jäi ka Aravete külamuuseumi muuseumiöö külastajate arv. Muuseumi juhataja: Els Puolokainen ütles, et 44 inimese seast suurem osa olid kohalikud, aga oli ka Jõgevalt tulnuid. „Paljud olid muuseumis esmakordselt. Ka laste mängitud etendus meeldis inimestele,“ sõnas ta.

Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres oli 102 muuseumiöö külastajal võimalus kuulata pillimängu ja laulu, ise toiduga mängida, süüa üle-eestilise tunnustuse pälvinud kohalikku karaskit, määrida sinna peale võid ja süüa jäätist. Muuseumi giid Tiina Lippant nentis, et külastajaid oli küll paarikümne võrra vähem kui mullu, kuid see-eest õnnestus teha neil sel korral ka karulauguga võid. „Kui üks külastaja selleks soovi avaldas, ütlesin, et siinkandis ei kasva karulauku ning siis ta läks ja tõi oma autost,“ vahendas Lippant. Külastajate hulgas oli nii kohalikke, kes kunagi polnud meil käinud, aga ka vanu häid kaugemalt tulnud tuttavaid ning läbisõidul peatujaid.

Kõige viimased külastajad lahkusid Järva-Jaanis asuvast vanatehnika varjupaigast täna hommikul. Muuseumi juhataja Tuve Kärner selgitas, et Raplamaalt Lokutalt tulnud seltskonnale meeldis vanatehnika varjupaigas sedavõrd, et nad otsustasid pärast seiklusmängu mängimist kasutada ka varjupaiga sauna-ja ööbimisvõimalusi ning kodupoole läksid alles täna hommikul. „Nii et võib öelda küll, et muuseumiöö kestis meil hommikuni,“ lausus Kärner muheledes.

Lisaks aitasid kaks seltskonda tal maha panda kaks põllutäit kartuleid. „Muuseumiöö tõttu oli meil kartul veel maha panemata ning palusin siis neid Lokuta mehi ja ka Kanal2 Tartu toimetust, keda põgusalt tean, et nad meile appi tuleksid. Et palju pole, kaks põldu ainult,“ kirjeldab Kärner. Esialgu ettevõtmisse kahtlevalt suhtunud pered, kus lapsedki kaasas, hingasid aga kergendunult, kui selgus põldude suurus: põld oli sama suur kui Belarus-traktori rehv. „Kümne minutiga oli meil kaks põldu pandud, igaüks sai panna maha neli kartulit,“ rääkis Kärner. Muu hulgas sai ka linnalastele selgemaks, et tegemist pole kartuli matustega, vaid nii kasvavad uued kartulid.

Külastajate koguarvu ei õnnestunud Kärneril kokku lugeda. „Nad käisid ju kolmest väravast, aga meie seiklusmängust võttis osa 19 viieliikmelist võistkonda. Neid, kes lihtsalt uudistasid oli kindlasti vähemalt sama palju,“ arutles ta ja pakkus muuseumiöö külastuste arvuks umbes 250 inimest. Seda on oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. „Inimesi oli tulnud Põlvastki. Väga meeldiv üllatus.“ Kärneri sõnul ootab seiklusmängu võitjaid, kelleks osutus seesama Raplamaa seltskond, auhinnana suur tiir tankiga, teise koha omanikke keskmine ja kolmanda koha saavutanuid väike tankitiir.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles