Haigekassa ja tööinspektsiooni viimane statistika on šokeeriv ja tekitab küsimuse, kas tervena tööleminek ja kojujõudmine on tänapäeva Eestis vaid väheste inimeste privileeg.
Tööandjad, hüvitage esimesed haiguspäevad!
30. mai 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peep Peterson
ametiühingute keskliidu esimees
Statistika, millele viitasin, näitab, et töötajad olid aasta esimesel kolmel kuul 14 protsenti haigemad kui aasta tagasi.
Aruannetest selgub veel, et haiguslehtede arvu kasvu põhjustas jaanuaris ja märtsis ägenenud gripi ja ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumine. Laste haigestumisega seotud hoolduslehtede arv samal ajal ei suurenenud. Kas see tähendab, et just töökollektiivides levivad nakkushaigused kiiremini?
Ametiühing kutsub uue teabe valguses tööandjaid veel kord üles oma töötajaile vabatahtlikult hüvitama esimesi haiguspäevi, et vähendada haiguspuhanguid töökohtadel. Töötajate terviseprobleemid kajastuvad ettevõtete majandustulemustes ja haigena töölkäimine ainult võimendab haiguspuhangute kahjulikke tagajärgi.
Nii inimeste kui ka ettevõtete huvides on, et keegi haigena tööle ei tuleks.
Kahjuks on inimesed sageli nii üle koormatud, et ei leia aega ega raha oma tervise eest hoolitseda ega tervisehädasid ennetada. Kuhjuvad haigused, mille ravi on hiljem kordi kallim ja pikaajalisem. Pidevalt haigena töölkäimine ja haiguste ravimata jätmine viivad tihti drastiliste tagajärgedeni ja tervis võib pöördumatult kahjustatud saada.
Haiguste ennetus muutub pisut taskukohasemaks seoses riigikogu otsusega vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust mahus kuni 400 eurot töötaja kohta aastas.
Korrapärane liikumine tugevdaks vastupanuvõimet viiruste suhtes ja aitaks vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riske. Maksumuudatus hakkab kehtima 2018. aastal.
Loodame, et tööandjad hakkavad seda võimalust laialdaselt kasutama. Seejuures on oluline koostöö töötajatega, inimestel peab jätkuma vaba aega ja toetatav sport peab olema jõukohane ja huvipakkuv nii raha kui sportliku pingutuse poolest.
On teada, et pensioniiga tõuseb ja inimestel tuleb valmistuda pikemaks tööeluks. Kas meil on üldse võimalik kauem töötada? Peale õigel ajal ravimata haiguste sööb töötajate tervist ohtlik töökeskkond.
Tööinspektsiooni statistika jahmatab: 2009. aastast on registreeritud tööõnnetuste arv jõudsalt ülesmäge läinud, jõudes 2016. aastal viimase 20 aasta rekordini: eelmisel aastal oli neid 5081. Peale selle juhtus eelmise aasta viimase kümnendi kohta kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi.
Tööga seotud haigestumisi suudetakse aga registreerida vaid murdosa ja põhjalikku ennetust teevad vaid vähesed tublid ettevõtted. Tööinspektsiooni kontrollistatistikast on näha, et tavapärasem rikkumine on seotud riskide hindamata jätmisega. Hindamata riske on võimatu maandada. Üldine teadlikkus on kahjuks väga väike.
Ametiühingud nõuavad, et kõikidel Eesti inimestel oleks võimalus hoolitseda oma tervise eest, töötada ohutult ja jõuda koju tervena. Parim praktika saab välja areneda ja toimida vaid tööandja, töötaja ja valitsuse koostöös. Kas kõik pooled ikka pingutavad küllaldaselt?