Euroopa Liidu üks eesmärk on vähendada vaesuses elavate ning sotsiaalselt tõrjutud inimeste arvu – Eesti kuulub nende liikmesriikide sekka, kes on vaesuse vähendamisel teinud suuri edusamme, selgus hiljuti avaldatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) inimõiguste raportist.
„2015. aastast alates on lapse- ja peretoetused, sealhulgas üksikvanematele ja lasterikastele peredele makstavad toetused Eestis märkimisväärselt tõusnud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva täna Brüsselis toimunud FRA 10. tegutsemisaasta tähistamisel. „Lisaks sellele hakatakse 1. juulist kolme- ja enamalapselistele peredele maksma täiendavalt lasterikka pere toetust.“
Senisest suuremad lapsetoetused koos teiste perehüvitistega vähendasid 2015. aastal laste suhtelise vaesuse määra 31% ning absoluutse vaesuse määra 59%.
„Lisaks täiendavatele toetustele on inimestele vaja pakkuda ka kvaliteetseid teenuseid ning edukuse võti peitub just teenuste ja toetuste, aga ka erinevate valdkondade nutikas sidumises,“ ütles minister Iva. „Meile on oluline, et kõikide inimeste õigused oleksid kaitstud ning tagatud. Aprillis avaldas Euroopa Komisjon sotsiaalõiguste samba ettepanekute paketi, mille eesmärgiks on liikmesriikide vahel kokku leppida inimeste 20 põhilises sotsiaalses õiguses. Need puudutavad võrdseid võimalusi, juurdepääsu tööturule, õiglaseid töötingimusi ning sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust.“
Eesti loodab detsembriks heaks kiita Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi kokkuleppe sotsiaalõiguste samba osas.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärk on aidata edendada ja kaitsta põhiõigusi kogu Euroopa Liidus. Amet annab liikmesriikidele nõuandeid, kuidas muuta põhiõigusi puudutav poliitika ja õigusaktid konkreetsemaks ning sihipärasemaks.