Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse teise etapi arendus- ja ehitustööd tähendavad, et alates mai algusest annab keskuses tooni erinev rasketehnika, seal asjatavad ringi ehitusfirmade töömehed ja kõike seda püüab ohjata keskuse juhataja Kalju Kertsmik.
Vaata, milline näeb linnulennult välja uuenenud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
28. juuli 2017, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetust saanud projektiga. 2008. aastal valminud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse arendamise II etappi toetati 1,2 miljoni euroga. Albu valla omaosalus on 200 000 eurot.
«Teise etapi tööde vajalikkuse tingisid kitsaskohad, mis tulid keskuse seniste tegutsemisaastate jooksul välja,» selgitas üürikeseks puhkepausiks istet võtnud Kertsmik. «Teine eesmärk on keskuse suviste sportimis- ja ajaveetmisvõimaluste edasiarendamine.»
Talvel kuulutati välja riigihanked. Praeguseks on nendega ühel pool ja ehitustöödega hakati pihta juba mai alguses.
Senise 2,5 kuuga on valminud 900 meetrit pikk ja neli meetrit lai, suuresti olemasolevat maastikureljeefi kopeeriv ning ümber keskuse looklev rullsuusarada.
Rullsuusarada ning selle kõrval olev korvpalli- ja tenniseväljak said ülemöödunud laupäeval peale asfaltkatte ning esimesed soovijad on rajal saanud juba kiiremaid ringe teha. Rannavolle alusväljak on valmis.
Suuremad pinnasetööd on lõppenud ka Valgehobusemäel. Lumelaua- ja mäesuusanõlv tehti laiemaks ning sellele lisati kõvasti reljeefsust. Tööd on olnud sedavõrd mastaapsed, et Kertsmiku meelest tuleks, öeldud küll naljaga pooleks, geograafiaõpikud ümber kirjutada. Näiteks on pinnasetööde tõttu muutunud Valgehobusemäe kõrgus. Nii pole Valgehobusemägi enam 106,9, vaid juba 108,9 meetri kõrgune. Nagu kasvas rullsuusaraja ehitamisest üle jäänud pinnase tõttu mäe kõrgus, on ka laskumisnõlv nüüd oma 30 meetrit pikem.
«Endise lumerõngaraja asemele valmis Eesti esimene statsionaarne lumelauakrossirada. Uus lumerõngarada, mille alus on tänaseks valmis, kolib aga mäe teise serva,» avaldas Kertsmik. «Mäele pannakse ka uus valgustus. Vaatetorni valgustus on valmis, helisüsteem vajab veel paigaldamist. Läbi selle saab võistluste ajal nii vajalikku teavet edastada kui ka talvepäeval mäele sobilikku taustamuusikat esitada.»