Paide spordielu korraldus peab muutuma avatumaks

Viljar Pennert Foto: Erakogu

Paide spordielus on pealtnäha justkui kõik korras. Rajatised on head, toimub üritusi, pallimänguvõistkonnad mängivad kõrgliigas ja noortel on palju treeninguvõimalusi. Aga saab paremini.

Viljar Pennert

noortetreener, Järvamaa spordiliidu juhatuse liige

Midagi on siiski spordielu juhtimises korrast ära, kui tänavu ei osalenud Paide Eestimaa linnade suvemängudel, samal ajal kui Türi võitis need väikelinnade arvestuses kuuendat korda järjest.

Ühelt poolt oli kindlasti puudulik spordijuhtide aktiivsus võistkonna kokkupanekul, kuid vähem tähtis pole asjaolu, et suvemängudel on väga oluline ala kergejõustik, mis on Paides juba aastaid olnud varjusurmas.

Kergejõustiku taassündi ootavad peale ala huviliste ka teised spordiklubid, kes teeksid meelsasti koostööd ekspertidega, kes aitaksid parandada laste ja noorte jooksu- ja hüppetehnikat.

Sellist inimest väikesed klubid ainult oma raha eest palgata ei jõua. Samuti ei saa mainimata jätta, et korralik kergejõustiku­staadion seisab meil lihtsalt jõude.

Võib-olla oleks üks lahendus taastada Paide spordikool, mis koondaks enda alla linnas tegutsevad spordiklubid. 90ndate lõpus spordikoolide sulgemise järel saabus aeg, kus kõik klubid said asju iseseisvalt ajada ja kehtis lihtne tõde: mida paremini asju ajad, seda edukam oled.

Nüüd on paljude klubide tegevjuhid nagu kümnevõistlejad: peale treeningute ettevalmistuse, läbiviimise ja analüüsi tuleb tegeleda paberimajanduse ja raamatupidamisega, projekte kirjutada ja muul viisil lisaraha leida. Spordikoolide puhul saaks paljud need kohustused jätta spetsialistide hooleks ja keskenduda põhitegevusele. Väheneks ka võitlus laste pearaha pärast ja lastel oleks kergem käia treeningutel, mis soodustaksid nende mitmekülgset arengut. Praegu teevad vähesed klubid osaluskordade arvu põhjal treeningtasude soodustust.

Areng on üldjuhul spiraalne ja tõenäoliselt on aeg spordikooli loomiseks küps, vaja on vaid linnajuhtide ja spordiklubide koostööd.

Toimiva spordiklubi on taaselustanud Pärnu, Rakvere ja Viljandi. Aeg laiapõhjaliseks arut­eluks on käes. Linnapea algatud sporditeemaline mõttekoda on igati hea samm edasi, kuid spordiklubide organiseeritud koostööd see ei asenda.

Teine võimalus spordiklubide koostööd tõhustada on kaaluda Paide spordiklubide liidu ideed Türi eeskujul. Piltlikult öeldes annab Türi vald spordiinimeste juhitud organisatsiooni kätte kogu rahapoti, millest tasutakse rajatiste majandamiskulud, treenerite palgad ja ürituste korralduskulud.

Kindlasti on ka sellel lahendusel oma eelised ja puudused, mis tuleks läbi arutada.

Unetuid öid põhjustab treeneritele ka saaliaegade jagamine, kus ühisgümnaasiumi võimla aegu jagab Paide Haldus, kes on spordiklubidega sõlminud tähtajatud lepingud ja uued alad löögile ei pääse.

Näiteks on see linna ainuke võimla, kus ühe väljaku ümber on kaheksa korvi, aga selles saalis ei saa korvpalliklubi teha ühtegi treeningut. Samal ajal peab spordikeskus jagama E-Piima spordihalli ja linnavõimla aegu justkui võrdsetel alustel.

Igal aastal valmistab peavalu asjaolu, et koolide tunniplaanid ja huviringide ajad selguvad augusti viimasel nädalal ning spordiklubid on viimase hetkeni ootel.

Ootavad lastevanemad, et muusikakooli, kunstikooli aega treeningutega sobivaks sättida, ootavad kujundajad ja trükikojad, et klubid saaksid õigel ajal treeningute reklaammaterjalid valmis.

Lahendamata on ka batuudihüppajate püsiva treeningkoha teema. Praegu treenivad nad linnavõimlas, mis on siiski eelkõige pallimängude saal, kuid pallimängude treeningud võib sel hooajal seal vaid ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja kahel päeval nädalas on saal pooltühi.

Spordirahva seas tekitab küsimusi ka Paide spordikeskuse nõukogu koosseis, mis on viimastel aastatel moodustatud poliitilistel alustel. Praeguse seisuga on viiest nõukogu liikmest vaid kaks tegevad spordivaldkonnas.

Põhikirja järgi võiks nõukokku kuuluda seitse inimest ja kui nad kõik oleksid oma valdkonna eksperdid, siis oleks nõukogu kollektiivne teadmistepagas oluliselt suurem.

Kuna spordikeskus on Paide spordi süda, siis spordiklubide suurem kaasamine oleks kõigile kasulik. Kindlasti leiaks linnast ka seitse spordiinimest, kes nõustuksid tegema seda tööd tasuta.

Paide spordihalli ehitusega kaasnenud möödalaskmisi enam kõrvaldada ei saa, kuid olemasolevast tuleks võtta maksimum. Suuri üritusi võiks alati rohkem olla ja spordihall peaks ka suvel rohkem kasutust leidma.

Kõik võimalused laagreid korraldada on olemas, kuid viimastel aastatel on neid olnud vaid mõni üksik. Positiivsed arengud selles suunas laagripakettide valmimisel on siiski toimumas. Olles ise spordikeskuses töötanud, siis sealsete inimeste pühendumises ja töökuses mul kahtlust pole.

Kõik tegevused nõuavad ressurssi ja alati on küsimus, kas ja kui palju peab linn sporditegevusele peale maksma.