Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Loendajatöö kujunes seiklusrikkaks

PRINDI ARTIKKEL
Rahvaloendaja Sille Erala nimetas loendajatöö juures vaid ühe ebameeldivuse: koerad. Kui pererahvas koerte haukumise peale välja ei tulnud, jättis loendaja aia külge sildi, et käis pererahvast otsimas ja kas nad paneksid palun oma koerad kinni. | FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Rahvaloendus on lõpusirgel. Allikjärve külas elava Sille Erala hinnangul oli loendajatöö seiklusrikas: hommikul välja minnes polnud kunagi aimu, mida päev toob, kui mitu korda tuleb võidelda kurjade koertega või jännata kassidega, kes järjekindlalt püüavad su sinisesse kohvrisse ronida, või kui mitu korda on tarvis lumme kinni jäänud autot tee peale tagasi nügida.

Kuidas inimesed rahvaloendaja vastu võtsid?


Inimesed olid hästi sõbralikud ja koostöövalmid. Kui 300 inimese peale on üks jonnipunn, kes ei taha kõike öelda, ja kaks natuke nipsakat, kes minu tuppa jõudes on ka ennast juba kogunud ja vastavad lõpuks rõõmsalt, siis on ju ikka väga hästi!


Ust kuskil kinni ei löödud, mitmel pool pakuti kohvi, kakaod, teed, küpsiseid või puuvilja. Kaks hetke olid eriti südantsoojendavad: üks proua kinkis mulle punaste kunstrooside kimbu, see tuli nii südamest! Teine hetk oli see, kui olin vanema abielupaari juures intervjuu ära teinud ja lahkumas ning nemad tahtsid mind kallistada. See oli nii ilus! See tuli neil nii südamest ja minule nii ootamatult!

Tagasi üles