Kui eelmisel aastal eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Järvamaale keskkonnaprogrammist üle 38 miljoni krooni, siis selle aasta esimene voor tõi maakonda vaid 1,41 miljonit krooni.
Keskkonnaprojektidele jagus napilt üle miljoni
15. märts 2009, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurema ampsu ehk 1,16 miljonit krooni sai sellest Ambla vallavalitsus Ambla lasteaiale-põhikoolile maasoojusenergial põhinevat küttesüsteemi rajada.
Ambla vallavanem Alari Kirt selgitas, et sügiseks on kavas uuele küttesüsteemile üle minna. Kas see õnnestub, sõltub laenu saamisest.
Et omaosalus on 50 protsenti, tuleb vallal leida projekti tarvis samuti 1,16 miljonit krooni. «Maaküttesüsteemile üleminek annaks meile tohutu kokkuhoiu,» märkis Kirt.
Praegune puiduküte on Kirdi selgitust mööda nii energia- kui ka tööjõukulukas, lisaks sellele on üks majatiib soe, teine külm. Maaküttesüsteemile üleminek annaks ka tasakaalustatud temperatuuri maja sees.
Lisaks Ambla vallavalitsusele pälvis rahatuge kaheksa keskkonnateadlikkuse projekti, mille toetussummad jäid 89 334 ja 9710 krooni vahele. Suurima summa neist sai Kesk-Eesti noortekeskus Järvamaa noorte keskkonnaprogrammi «Hoia metsa!» korraldada.
KIKi projektispetsialist Andres Tšumakov põhjendas väiksemaid toetussummasid riigieelarve kärbetega, keskkonnaprogrammi eelarve vähenes tänavu 350 miljoni krooni jagu. «Esitati väga häid projektitaotlusi, kuid paraku tuleb praegu täita eelkõige kohustusi Euroopa Liidu ees ja suur hulk raha läheb ELi projektide kaasrahastamiseks,» selgitas ta.
Selle aasta esimeses taotlusvoorus eraldas KIK keskkonnaprojektidele 169 miljonit krooni.
Mitmel juhul otsustas keskus rahastada taotlust vähendatud mahus, et mitu olulist projekti tegemata ei jääks. «Näiteks rahastatakse karuputke võõrliikide tõrjumise taotlust küsitud 7,6 miljoni asemel 4,6 miljoni krooniga, mis võimaldab tõrjet väiksematel aladel jätkata ja aastatepikkune töö ei lähe vett vedama,» täpsustas KIKi kommunikatsioonijuht Kristiina Pennar.
Seoses eelarve vähenemisega lükkub keskkonnaprogrammi teise vooru tähtaeg teadmata ajaks edasi. (JT)