Riigikogus vaieldi Järvamaa haigla tuleviku üle

Riigikogu. Foto: Peeter Langovits.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas täna riigikogus parlamendi liikmete küsimustele, mis puudutasid kiirabireformi Järvamaal ja siinse haigla saatust.

Riigikogu stenogramm

Esimees Ene Ergma

Alustame esimese arupärimisega, mis on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo, Enn Eesmaa s.a 27. veebruarilesitatud arupärimine kiirabireformi ja kiirabiteenuse tuleviku kohta nr 301. Palun kõnepulti kolleeg Priit Toobali!

Priit Toobal

Lugupeetud esimees! Hea kolleegid ja lugupeetud minister! Käesoleva aasta 27. veebruaril esitasime koos 7 kolleegiga keskfraktsioonist arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Ja arupärimine, nii nagu ütles spiiker, puudutab kiirabireformi ja kiirabiteenuse tulevikku. Käesoleva aasta alguses allkirjastati hea tahte kokkulepe, mis sätestab tegevuse kiirabivõrgu korrastamiseks, arvestades kiirabi arengukava aastateks 2007–13. Kokkuleppes sisaldub, et Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabiliit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks hiljemalt 2013. aasta 1. maiks kiirabiteenuse kättesaaadavuse ning kvaliteedi standardid, kiirabibrigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, ja samuti nõuded kiirabibrigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele.

Esimees Ene Ergma

Vabandust, kolleeg Toobal! Head kolleegid, no palun kuulake ka, mida räägib Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh! Vaatamata kokkuleppes sätestatule, alustati kiirabireformiga varem, mis tõi endaga kaasa laialdase ja rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Kiirabikonkursi asjaolusid asus uurima ka Konkurentsiamet. Peamiseks rahulolematuse põhjuseks võib tuua Terviseameti-poolset vähest kaasamist ja info edastamist nii AS-i juhtidele kui ka kohalike elanike seas. Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabireformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuse osutamise terviklikkust. Vähest kaasamist on Sotsiaalministeeriumile ette heitnud ka Siseministeerium. Meedias on korduvalt kajastatud maakonnahaiglate jätkusuutlikkust ning nende säilimist lähitulevikus. See on tekitanud inimestes küsimusi, kas kiirabireformi läbi viies üritatakse samuti ka hiilivalt läbi viia haiglareformi. Nüüd on selle arupärimise esitamisest on mitu kuud mööda läinud, konkursid on läbi viidud ja korraldatud, nende tulemused suures osas teada. Arupärimises esitasime kuus küsimust, aga usun, et minister valgustab seda küsimust veidi laiemalt, sest vahepeal on sellel teemal rohkelt sündmusi juhtunud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun nüüd kõnepulti sotsiaalminister Taavi Rõivase. Palun!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan seitsme Riigikogu liikme arupärimisele.

Esimene küsimus: "Miks alustati kiirabireformiga enne, kui oma arvamuse said esitada kõik osapooled, nii nagu sätestas hea tahte kokkulepe?"

Vastus. Kiirabireform algas juba ammu enne seda, kui ilmnes vajadus ja tekkis kavatsus sõlmida hea tahte koostöökokkulepe, seega kiirabireform ja hea tahte lepe täiendavad üksteist, mitte ei ole üksteisest ajaliselt sõltuvad. Hea tahte kokkulepe sätestab tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks ehk Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks, nagu õigesti nimetasite, käesoleva aasta 1. maiks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, brigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, nõuded brigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele.

Teine küsimus: "Millisel põhjusel ei peetud kiirabiteenuse avaliku konkursi korraldamisel, näiteks Järvamaal, asjaosalistega piisavaid konsultatsioone?"

Vastus. Enne avaliku konkursi väljakuulutamist tutvustati konkursi põhimõtteid, eesmärke ja korraldust kõikidele senistele teenuse osutajatele. Veel varem kuulati ära kaks kõige olulisemat sihtrühma – Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit – ning konkursi korra väljatöötamisel arvestati nende poolt esitatud ettepanekutega. Kõige olulisem on märkida Järvamaa puhul, et Järvamaal kiirabi kättesaadavus reformi tulemusena paraneb. Järvamaal saab senise kahe brigaadi asemel olema kolm brigaadi, ja need kaks brigaadi, mis täna on Paide kesklinnas, need saavad ka tulevikus Paide kesklinnas olema, ja lisaks tuleb üks brigaad Türile, mis, nagu te hästi teate, on vahepealsel ajal ehk siis peale eelmist kiirabi piirkondade konkurssi, kasvanud elanike arvult Järvamaa kõige suuremaks omavalitsuseks. Kaalusime, tõsi, et üks Paides asuv brigaad võiks ka olla Paidest põhja pool, kas või näiteks Mäos, mis parandaks kiirabi kättesaadavust Põhja-Järvamaal, kuid kohalike elanike ja asjatundjate arvamused täna toetavad pigem seda, et võiks jääda kaks brigaadi Paidesse ja täiendav brigaad Türile. Aga konkurssi tingimused võimaldavad mõlemat, siin tuleb jätkuvalt kohaliku kogukonnaga nõu pidada. Minul isiklikult selles osas väga kategoorilist arvamust ei ole.

Kolmas küsimus: "Kuidas plaanite reageerida Järvamaal kogutud 3066 allkirjale, mis nõuavad kiirabireformi peatamist?"

Ma kutsun üles nende alkirjade kogujaid Järvamaa inimeste ees vabandama, sest allkirju koguti asjale või väitega, mis pole tõeks osutunud ja mis pole kunagi ka tõde olnud. Allkirju koguti üleskutsega "Peatame Terviseameti käivitatud kiirabiteenuse ümberkorralduse Järvamaal, mis lõhub maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust". Muu hulgas hirmutati selle raames inimesi Järva haigla sulgemisega. Selles samas pöördumises oli juttu ka "Kiirabi kaob Järvamaalt ära." Sellistele väidetele, et kiirabi kaob Järvamaalt ära või ütleme, kui mul oleks võimalik allkiri anda selle poolt, et kiirabi mitte kunagi Järvamaalt ära ei kaoks, annaks ma ka allkirja, aga kui mulle keegi väidab, et kuskil on mingi selline plaan, et kiirabi võiks Järvamaalt ära kaduda, siis on see juba teadlik minu ninapidi vedamine ja sellisel juhul mina nagu ka need 3066 inimest Järvamaal peaks tundma ennast petetuna. Antud juhul ei ole olnud probleemiks mitte see, et inimesed, kohalikud poliitikud, kes seda oma kampaaniat alatult ärakasutasid, ei oleks teadnud, et tegelikult tahame Järvamaale kiirabibriaade juurde tuua, mitte Järvamaalt kiirabi ära viia, ja haigla tööd, mis puudutab nii erakorralise meditsiini osakonda kui kõiki teisi teenuseid, ei muudeta kiirabireformiga mitte karvavõrdki, siis tegemist oli minu hinnangul väga selgelt kohalike poliitikute teadliku katsega võita odavat populaarsust rahva eksitamise arvelt. Aga ma usun, et nendel 3000 inimesel Järvamaal on põhjust nende allkirjade kogumise initsiatooritele, sealhulgas eeskätt proua Kersti Sarapuule väga tõsiselt otsa vaadata ja küsida: "Miks te seda meile tegite, kui te tegelikult teadsite, et need asjad, mis te siin väidate, ei vasta tõele?" Nii et veel kord ma rõhutan, mitte kunagi ei ole plaanis olnud kiirabireformi raames kuidagi muuta Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna avatust või suletust, ei ole kunagi olnud plaanis kiirabi Järvamaalt ära viia. Vastupidi, selle reformi eesmärk on olnud algusest peale senisele kahele Järvamaa brigaadile üks kiirabibrigaad lisaks tuua. Veel kord: kohalikud poliitikud, kes kogusid valeväidetega allkirju, võiksid häbeneda ja allkirja andjate vabandada.

Neljas küsimus: "Kuidas kommenteerite Konkurentsiameti arvamust kiirabiteenuse avaliku konkursi korraldamise kohta?"

Järva ja Jõgeva maavalitsused esitasid 15. jaanuaril Konkurentsiametile ühise taotluse järelevalve läbiviimiseks, milles palusid uurida, kuidas koostati kiirabi konkursitingimused, kas nende koostamisel osalesid ja kas selles osalemine ei võinud teatud ettevõtjate konkursil teatud eeliseid anda ning soodustada kiirabiteenuse osutamisse koondumist vaid suuremate teenuse osutajate kätte? Konkurentsiamet vastas, et Eesti Kiirabi Liidu poolt esitatud hindamistabel ja Terviseameti poolt esitatud konkursi tingimused on olulises osas erinevad ja ei saa väita, et Terviseamet oleks lähtunud üksnes Kiirabi Liidu ettepanekutest. Nagu ma hästi teame, otsustas Konkurentsiamet selles küsimuses järelvalvemenetlust mitte alustada, kuivõrd nad ei leidnud, et konkurentsi mõttes oleks midagi valesti tehtud.

Viies küsimus: "Kas olete kaalunud koos kiirabireformiga läbi viia ka maakonnahaiglate reformi?"

Vastus: ei ole.

Kuues: "Millisena soovite näha Eesti kiirabiteenust aastaks 2020?"

Vastus. Ühtlasi kvaliteediga ja võimalikult ühetaolise kättesaadavusega kõikidele tagatud teenusena. Kiirabiteenus on juhitud ja koordineeritud ühtsetel alustel kogu riigis ja kiirabi on hea koostööpartner teistele teenistustele kogu vabariigis. Kättesaadavus on paranenud ja see peaks mõneti toimuma kiirabikutsete parema töötlemise kaudu, see tähendab, et kiirabiteenuse olemus on paremini selgitatud ka elanikkonnale ja ei esine enam ka mitte-kiirabiliste kutsete sedavõrd laialdast teenindamist. Kindlasti on 2020. aastal ka brigaade rohkem ja kindlasti peaks ka järgmised konkursid kiirabiteenuse osutamiseks arvestama nii nagu ka praegune konkurss sellega, et kui selle 5, 7 või 10 aasta jooksul, mis konkursside vahele jääb, rahvastik liigub teatud piirkondadesse, nii nagu näiteks Järvamaal sai Türist suurim omavalitsus, siis tuleb ka sellega arvestada, et nendes piirkondades, kuhu inimesi on juurde tulnud, tuleks brigaadide katvus ka üle vaadata ja vajadusel lisabrigaade sinna leida. Samamoodi on see aktuaalne näiteks Tallinna ümbruse valdades, mis viimasel kiirabikonkursil ehitusbuumi eelsel ajal olid märksa väiksema rahvaarvuga, kui nad praegu on, ja seetõttu on kavas tuua nii mõndagi Tallinna lähiümbruse valda lisabrigaad, sellepärast et ka need elanikud vajavad kiirabi poolt sama kiiret reaktsiooniaega kui Tallinna elanikud. Aitäh!

Ene Ergma

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Alustame küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Hea minister! Minu küsimus on selline: kui tõsiselt te olete kiirabireformi arutanud regionaalministriga? Miks ma nii küsin? Siin ei ole tegemist ju üksi inimestele kiire abi andmisega, vaid teatud mõttes kogu tervishoiuteenuste turu ringijagamisega. Ma saan aru, et väiksemad haiglad on tõsises mures. Nii nagu Järvamaale panete ühe auto juurde, ja kõik, kes kiirabi vajavad, tuuakse Tallinnasse kokku ja Järvamaale ei jäägi kedagi ravida. Ilmselt on ju need hirmud sellest tingitud, et väikesed haiglad näevad, et neil tööd jääb vähemaks. Kuidas regionaalminister sellesse suhtub? Kas sellised regionaalpoliitilised hirmud on põhjendatud või on need kellegi pahatahtlikud arvamised? Aitäh!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Tegemist on kindlasti põhjendamata hirmudega. Sellepärast et sõltumata sellest, kes on ühes või teises maakonnas see juriidiline keha, kes teenust osutab, need töökohad, need kiirabibaasid, kus töö käib, ja need kiirabibrigaadid asuvad kõik seal maakondades ehk siis need töökohad jäävad alles ja pigem me toome piirkondadesse töökohti juurde. See, kas juriidiliselt mõnel puhul tööandja muutub, näiteks oletame, et Jõgeval asuva ühe brigaadi puhul on teoreetiline võimalus, et Jõgeva brigaadi puhul saab tööandjaks mitte enam Jõgeva haigla, vaid Tartu kiirabi – sellegipoolest töökohad, need inimesed, see auto, need ruumid jäävad ju kõik Jõgevale ja nad on jätkuvalt Jõgeva töökohad. Ja kui luuakse püsivalt Jõgevale teine brigaad juurde riigi rahastamise kaudu, siis pigem võib olla kindel, et seal kohapealseid tervishoiu valdkonna töökohti tuleb juurde. Kindlasti ei jää neid vähemaks.

Samamoodi võib tuua näite Tapalt. Täna on Tapa haigla väike, aga väga tubli teenuse osutaja, kaugelt üle keskmise koormusega kiirabiteenuse osutaja. Täna on Tapa haigla erahaigla, see ei ole haiglavõrgu haigla, ning Tapa haigla juures on välja ehitatud korralik baas. Seal baasis on ühele brigaadile nii auto kui inimeste jaoks ruumid välja ehitatud. Need ruumid jäävad sinna alles ja kes iganes teenuse pakkuja tulevikus Viru teeninduspiirkonnas olema saab, ta saab tõenäoliselt kokkuleppele Tapa haiglaga nende ruumide edasirentimises.

Kindlasti see on juba nendes kohtades, kus on enam-vähem teada, kus on näiteks üks suur pakkuja olnud või kus on enam-vähem juba inimeste tasandil suheldud võimalike uute teenusepakkujate ja olemasolevate väikehaiglate puhul alati saadakse inimlikult lahendatud need olukorrad ja need inimesed, kes täna töötavad ühe kollektiivi hingekirjas, võivad teise kollektiivi hingekirja minna. Aga füüsiliselt ja ka koostöö mõttes jäävad nad kindlasti nende väikehaiglate juurde.

Nüüd see, mis puudutab hospitaliseerimist, siis see, ma väidan, ei ole sõltuvuses sellest, kes on kiirabibrigaadi füüsiline omanik. Oleks väga vale süüdistada kiirabibrigaade äriotsuste tegemises eeskätt. Mina olen täiesti kindel, et kui kiirabi sõidab väljakutsele, siis esmajärjekorras lähtub ta ikkagi raviotsustest, mitte äriotsustest. Ja nagu te hästi teate, siis kõige kiiremate väljakutsete puhul hospitaliseeritakse lähimasse vastava taseme haiglasse. Ehk kui siis välja jätta tõesti väga keerulised juhud, ütleme hulgitraumad, infarktid, insuldid, siis hospitaliseeritakse lihtsamatel juhtudel nii nagu praegugi. Kui lähim haigla on näiteks Järvamaa haigla või on ta Jõgevamaa haigla, siis hospitaliseeritakse just nimelt sinna, mitte ei viida iga hinna eest kõrgema etapi haiglasse. See ei sõltu sellest. Kui on näiteks Tapa haigla brigaad – Tapa on ju Lääne-Virumaa osa, nagu me teame – kui Tapa haigla brigaad võtab patsiendi peale kiire väljakutse puhul Põhja-Järvamaalt ja sealt punktist lähim haigla on Järvamaa haigla, siis sõidab see Lääne-Virumaalt Tapalt tulnud brigaad selle Järvamaa patsiendiga Järvamaa haiglasse, kui on teda vaja hospitaliseerida. Ja see sõltub eeskätt haigla lähedusest, mitte sellest, kes on kiirabibrigaadi omanik.

Tulles tagasi selle küsimuse esimese poole juurde, et kellega on konsulteeritud ja kuidas, siis seda me oleme korduvalt rääkinud ka maavanematega. Ma olen päris paljude maavanematega üksühele kohtunud, ma olen nendega kohtunud grupiti, kes on soovi avaldanud sellel teemal põhjalikult rääkida, olen päris mitmel pool rääkinud erinevate erakondade kohalike poliitikutega. Üldiselt saadakse aru ja enamik, kes aru saab, omavalitsuste vestluses, ütlevad, et tegemist on väga ratsionaalse, väga mõistliku ja inimestele teenuse kättesaadavust parandava reformiga. Aa see ei tähenda, et kohalikus lehes ei kasutataks oma valimistulemuse parandamiseks ka selliseid valeväiteid ja rahva alatut hirmutamist. Aga ma usun, et Eesti inimesed on sedavõrd targad küll, et nad näevad selle asjata hirmutamise läbi ja nende poliitikute poolt, kes asjatult hirmutavad, niisama kergelt ei hääleta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul.

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Selge see, et kiirabiteenusest on järjest enam saamas äri, ja eks selle reformi eesmärk on ikkagi ka kohalike haiglate juures tegutsevad kiirabibrigaadid välja süüa ja siis turg n-ö suurfirmade vahel ära jaotada. Aga väga palju on küll omavalitsusjuhtide, maavanemate, ka patsientide esinduse poolt kaevatud, et mitte midagi ei ole neile täpselt räägitud, reformi teostati ülepeakaela. Ja ega me täna ei teagi, me saime teie käest teada, et see reform on justkui läbi viidud, aga tahaks teada, kui palju siis ära kadus, kui palju alles jäi, mitu, millal, kus, millal järgmine konkurss on. Igal juhul ma võin Jõgeva haigla pinnal öelda, et haigla juht Peep Põder on väga mures, et asjad on niimoodi läinud. Asjad ei ole kaugeltki nii roosilised, kui teie siin praegu püüate näidata. Aitäh.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Selle väitega, et kiirabi on äri, solvasite te mitutsadat inimest. Kasutage seda võimalust, et ümber mõelda. Need inimesed päästavad elusid ja teevad seda päevast päeva, ööst öösse. Küsimus, mitu kiirabibrigaadi ära kadus. Vastus: null. Mitte ühtegi kiirabibrigaadi ei kao selle reformi tulemusena ära, küll aga tuleb nii mõnelgi pool brigaade juurde, mõnes kohas, kus seni, näiteks Iisakul, on olnud suvel ajutine kate brigaadiga, sinna me soovime panna püsiva. Me ei ole lõpuni paika pannud, millistesse piirkondadesse on võimalik lisabrigaadid tuua juba järgmisest aastast ja millistele ülejärgmisest aastast alates, aga selge on see, et juba järgmisel aastal saab Eestis olema kiirabibrigaade rohkem kui käesoleval aastal ehk teenuse kvaliteet ja kindlasti kättesaadavus inimeste jaoks paraneb juba järgmise aasta algusest. Aitäh!