Kesk–Eesti ajalehe Järva Teataja ligi nelja ja poole tuhande tellija seas on ka eakas väliseestlane, kes on tellinud kodumaakonna lehte Torontosse juba paar aastat.
Maakonnaleht leidis lugeja kauges Kanadas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Posti Paide peapostkontori postispetsialist Anu Kivinukk ütles, et eelmisel aastal oli Järva Teatajat tellitud lisaks Kanadale ka Saksamaale, aga tänavu on alles jäänud vaid üks välistellimus, mis läheb Toivo Kõhelikule Torontosse.
«Tellimishinda koos kättetoimetamisega peetakse arvatavasti kalliks,» selgitas Kivinukk. «Kasutatakse võimalust saata kogutud lehed välismaale lihtpanderolliga, mis on tunduvalt odavam kui lehte tellida.»
Tellija tahab kodumaakonnaga kursis olla
Toronto eeslinnas Downsviewis elav 78aastane Toivo Kõhelik tellib Järva Teatajat selleks, et kodumaakonna eluga kursis olla ja tema edusammudest rõõmu tunda.
Nädala kolm lehte jõuavad kohale keskmiselt poolteise nädalaga. «Loen lehest peaaegu kõike, välja arvatud telekava,» lisas ta.
Lehe plussideks peab Kõhelik head pildimaterjali, lugusid järvamaalaste elust, karudest, huntidest, hiigelseenest, jaanalindudest.
Suureks miinuseks pidas ta 1. veebruari juhtkirja. «See pani mind vahepeal mõtlema, kas üldse tellimist pikendada,» tunnistas ta. «Juhtkirjas saab JT okupantidest täielikult aru. Juhtkirjad on üldse minu meelest nõrgim osa teie lehest.»
Kõhelik ütles, et tema soovib rohkem lugeda Rakke ja Liigvalla kohta. «Olgugi et läänevirumaalased on need kohad nüüd okupeerinud, on nad siiski põlised Järvamaa alad,» põhjendas ta.
Kõheliku isa ja ema on Järvamaa päritoluga. Järvamaal elas Kõhelik Koerust kuue kilomeetri kaugusel imeilusas Liigvalla mõisas, kus isa oli koolijuhataja.
Kanadas on Kõhelik elanud 54 aastat, enne seda kolm aastat Rootsis ja neli aastat Saksamaal. «Mul on audiitori kraad, tegelesin auditeerimisega kuni pensionile minekuni,» lausus ta.
Kanadasse põgenes umbes 14 000 eestlast. Kõheliku teada oli Torontos eestlasi umbes 10 000, nüüd on neid mõistagi vähem. «Vanemad inimesed on surnud ja eriti kolmanda põlvkonna eestlased kipuvad assimileeruma,» kurtis ta.
Torontos on tegevuses mitukümmend eestlaste seltsi, mis korraldavad pidusid, koosviibimisi, loenguid, kontserte, korrastavad arhiive.
Samuti tegutsevad orkestrid ja laulukoorid, lasteaed, kool, linnast väljas on kaks laste suvelaagri kohta ja skautide maa–ala. Muidugi töötavad ka eesti arstid, advokaadid, hambaarstid.
«Üritustest osavõtt on nüüd algusaastatega võrreldes kahanenud, sest suurem osa eestlasi tuli siia üle 50 aasta tagasi,» sõnas Kõhelik. Praegune küllaltki elav tegutsemine on tema meelest siiski päris üllatav.
Enne põgenike Kanadasse saabumist polnud Kõheliku teada Torontos üldse eestlasi.
Nüüd on Torontos kolm eesti kirikut, Eesti Maja, Tartu College’i suurehitis, kus korporatsioonidel on omad toad, vanadekodu Ehatare.
Internet toob kodumaakonna lehe koju kätte
Kõhelik tõi näite ühest oma päevast Torontos. «Sõitsin Eesti Majja, mängisin eesti maleklubis malet. Siis astusin sisse Eesti Panka, mis asub Eesti Majas, maksin pangas Järva Teataja tellimise eest mu naise õepoja naisele, kes on Eesti riigikogu liikme Imre Sooääre õde,» seletas ta.
Sellega polnud Kõheliku päev veel läbi. «Kohtasin Eesti Majas juhuslikult korporatsioonikaaslase tütart, lennuväepoiste klubi kaasvõitlejat, Järvalaste Kogu liiget ja orkestrikaaslast. Siis ostsin Eesti Maja kohvikust sülti ja muud eesti toidukraami,» jätkas ta.
Kõhelik lisas, et Torontos tegutsevad ka vabariigiaegsete maakondade ühingud. Tema kuulub muidugi Järvamaalaste Kogusse, kel on praegu paarkümmend liiget.
«Mitmel maakonnal on oma laul, mina leidsin internetist Pilvi Üllaste «Järvamaa laulu». Avastasin, et seda saab laulda viisil «Isamaa hiilgava pinnalla,» ütles Kõhelik.
Et ühesalmiline laul on natukene liiga lühikene, luuletas Kõhelik refrääni ja teise salmi juurde. Nüüd laulavad Järvamaa Kogu liikmed seda oma koosviibimistel.
Kodumaad on Kõhelik külastanud seitse korda alates 1991. aastast, Järvamaal käinud kolm korda, viimati paar aastat tagasi. «Olen käinud kahel laulupeol. Enamasti peatun Viru hotelli 17. korrusel, kus on imeilus vaade merele,» sõnas ta.
Eestimaal tehtav on Kõhelikule hea mulje jätnud. «Mul on hea meel, et 1991. aastal Eestis käisin ja nüüd saan kodumaa praegust olukorda selle ajaga võrrelda,» sõnas ta.
Lisaks Järva Teatajale tellib Kõhelik ka Toronto Eesti Elu ja loeb internetist iga päev Postimeest. «Internetis on Toronto Eesti Elu kodulehekülg www.Eesti.ca. Seal on ka nimekiri sündmustest lähiajal ja link Toronto Eesti Majast,» teavitas Kõhelik.
JÄRVAMAA LAUL
Viisil «Isamaa hiilgava pinnalla»
Esimese salmi sõnad Pilvi Üllaste, ülejäänud Toivo Kõhelik
Järvamaa tuultest said jõudu mu tiivad,
Järvamaa toitis mu südant ja kätt.
Järvamaa tuuled mind edasi viivad,
Lahku ei vii meid hüvastijätt.
:,:Jah, Järva, Järva, Järvamaa,
jah, Järva, Järva, Järvamaa,
lahku ei vii meid hüvastijätt:,:
Kaugele võõrsile saatus mind viinud,
ikka mul meeles on järvede maa.
Maakondi palju maailmas ma näinud,
Järvamaa vastu neist ükski ei saa!