Enamus eurorahast kulub veevärgile ja kutsekoolile
:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
9. veebruar 2010, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/21/224322t1h75d3.jpg)
Eelmisel aastal on Eestis välistoetuste kasutamise maht võrreldes varasemate aastatega kasvanud ligi kaks korda.
Katrin Reimann rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast andis teada, et toetatavaid valdkondi on palju, aga olulisematest võib välja tuua hariduse, põllumajanduse, veemajanduse, ettevõtluse ning regionaalse arengu.
Järvamaal on eelmisel aastal struktuurivahenditest kasutatud 79,6 miljonit krooni ning kohustusi kogu perioodi lõikes võetud 745,8 miljonit krooni.
Enim raha kulub veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks (390,1 miljonit krooni) ja kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamiseks (137 miljonit krooni).
Kohalike avalike teenuste arendamiseks on kavandatud 65,5 miljonit krooni ja piirkondade konkurentsvõime tugevdamiseks 39,4 miljonit krooni.
Eurotoetustega ehitatakse ümber Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linnaühisveevärk ja kanalisatsioonisüsteem (188,7 miljonit krooni), samuti arendatakse veemajandust Türil (107,4 miljonit).
Järvamaa kutsehariduskeskus on saanud toetusi mitme projektiga, mis hõlmab õpilaskodu ehitamist ja sisustamist, Paide õppehoone renoveerimist ja sisustamist ning muud, kokku üle 137 miljoni krooni.
Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valmib ajakeskus Paide Vallimäele, rekonstrueeritakse Türi kultuurimaja ning arendatakse Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust.